Taustteave

1957 - 1988        1989 - 1993        1994 - 1999        2000 - 2006        2007 - 2013

A more comprehensive publication, can be found in here and a power-point presentation is available here.

1957-1988: The origins of EU Cohesion and Regional Policy

“We believe there is still a great deal to do in the Community in the field of regional policy. The possibilities have perhaps not been properly realised or acted on. In particular, we need to give a fresh impetus to regional policy formulated at the same level of the Community and, I should point out, with regular cooperation by Member States’ governments, which is essential if it is to succeed.”

Jean Rey, President of the European Commission 1967-1970

Financial instruments and initiatives to address economics and social imbalances at Community level did exist since the beginning of European integration but only in 1986 legal foundations introduced by the Single European Act paved the way for an integrated cohesion policy. During the period 1957-1988, the European Social Fund (ESF, since 1958), the European Agricultural Guidance and Guarantee Fund (EAGGF, since 1962), and the European Regional Development Fund (ERDF, since 1975) co-financed projects which had been selected beforehand by Member States

As regards European Regional Policy, a first Communication was adopted by the European Commission in 1965, followed by the creation of the Directorate-General for Regional Policy in 1968. In 1972, the Heads of State and Government adopted conclusions in Paris which described Regional Policy as “an essential factor in strengthening the Community”. The “Thompson Report”, published by the European Commission in 1973, concluded that “although the objective of continuous expansion set in the Treaty has been achieved, its balanced and harmonious nature has not been achieved”.

The ERDF was set up in 1975 for a three-year period with a budget of €1,300 million with the objectives of correcting regional imbalances due to predominance of agriculture, industrial change and structural unemployment. In that period the ERDF could finance three actions, eligible for up to 50% of public expenditure, preferably to be carried out in national state aid areas:

  • investments in small enterprises creating at least 10 new jobs;
  • investments in infrastructure related to point 1, and
  • infrastructure investments in mountainous areas, which had to be eligible under the agriculture guidance fund, too.

Finally in 1986, the Single European Act laid the basis for a genuine cohesion policy designed to offset the burden of the single market for the less-favoured regions of the Community.

Listen to Giuseppe Caron, Vice-President of the Commission of the European Communities, about regional disparities (1962, in Italian)

 

 

 

Listen to George Thompson, Commissioner for Regional Policy, on why regional policy is necessary (1973, in English)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

The beginnings of the ERDF: building an aqueduct in Sicily (Italy) in the late 1970s
The beginnings of the ERDF: building an aqueduct in Sicily (Italy) in the late 1970s.

1957
Rooma lepingule alla kirjutanud riigid viitavad selle preambulis vajadusele „tugevdada oma rahvamajanduste ühtsust ja tagada nende harmoonilist arengut regioonidevaheliste erinevuste ja ebasoodsate piirkondade mahajäämuse vähendamise kaudu”.
1958
Asutati Euroopa Sotsiaalfond.
1962
Asutati Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond.
1975
Luuakse Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) liikmesriikide eelarveeraldiste ümberjaotamiseks vaeseimatesse piirkondadesse.
1986
Ühtne Euroopa akt loob aluse tõelisele ühtekuuluvuspoliitikale ühtse turu koorma kompenseerimiseks lõunapiirkonna riikidele ja teistele vähem arenenud regioonidele.
1989-1993
Euroopa Nõukogu vaatab Brüsselis 1988. a veebruaris üle solidaarsusfondide (mida nüüd nimetatakse struktuurifondideks) töö ja eraldab neile 68 miljardit ECUd (1997. a hindades).
1992
Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. aastal, määratleb ühtekuuluvust koos majandusliku ja rahalise liidu ja ühtse turuga kui ühte vastloodud liidu peaeesmärkidest. Leping sätestas samuti Ühtekuuluvusfondi asutamise keskkonna- ja transpordialaste projektide rahastamiseks kõige vaesemates liikmesriikides.
1994-1999
Euroopa Ülemkogu Edinburghi istungjärgul (detsember 1992) eraldati htekuuluvuspoliitikale peaaegu 200 miljardit ECUd (1997. a hindades) ehk üks kolmandik ühenduse eelarvest. Lisaks struktuurifondidele moodustati uus rahastamisvahend – Kalanduse Arendusrahastu (FIFG).
2000-2006
Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil (märts 1999) reformiti struktuurifonde, mille seitsme aasta eelarveks kinnitati 213 miljardit eurot. Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide arengu edendamiseks ettenähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) ning põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelne programmi (SAPARD) kaudu täiendati 1989. aastal algatatud programmi Phare.
2000-2001
Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungjärk (märts 2000) võtab vastu tööhõive strateegia, eesmärgiga muuta Euroopa Liit „aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema teadmispõhise majandusega piirkonnaks”. Göteborgi istungjärk (juuni 2001) andis säästva arengu kontseptsiooni lisamisega sellele strateegiale lõppkuju.
2002
Euroopa Ülemkogu jõudis Kopenhaagenis (detsember 2002) kokkuleppele kümne uue liikmesriigi ühinemistingimuste osas.
2004
1. mail ühinesid Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga.
2005
Euroopa Ülemkogu tegi kompromissotsuse ajavahemiku 2007–2013 eelarve kohta. Ühtekuuluvuspoliitikal eraldati 347 410 miljardit eurot (jooksevhindades).
2006
Nõukogu, parlament ja komisjon kirjutasid 17. mail alla ajavahemikuks 2007–2013 ettenähtud eelarvele. 1. augustil jõustuvad määrused struktuurifondide kohta ajavahemikuks 2007–2013.
2006
Nõukogu võttis 6. oktoobril vastu ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised, millel põhineb uus poliitika ja millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhimõtted ja põhieesmärgid.