Tähtis õiguslik teave
 


Newsroom Newsroom Commissioner Debate Issues Directorate General

Glossaar | Otsi | Kontakt | Meililistid  
 
 

Ühtekuuluvusfond esmapilgul

I Mis on Ühtekuuluvusfond?

Ühtekuuluvusfond on struktuurivahend, mis alates aastast 1994 aitab liikmesriikidel vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ja stabiliseerida oma majandust. Ühtekuuluvusfond rahastab kuni 85% abikõlblikest kulutustest suurematele keskkonna- ja infrastruktuurialastele projektidele. See tugevdab ELi sisemist ühtekuuluvust ja solidaarsust . Abikõlblikeks on Euroopa Liidu kõige vaesemad liikmesriigid, kelle rahvamajanduse kogutoodang (RKT) elaniku kohta jääb alla 90% ELi keskmisest (alates 1.5.2004 Kreeka, Portugal, Hispaania, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia).

Aastateks 2004-2006 on Ühtekuuluvusfondi kasutuses 15,9 miljardit eurot (2004. Aasta hindades). Üle poole finantseeringutest (8,49 miljardit) on reserveeritud uute liikmesriikide jaoks.

Spain : Cerceda waste disposal train

II Kes on abikõlblik?

Fonds de Cohésion, pays éligiblesMääruse nr 1164/94 alusel 16. maist 1994 loetakse liikmesriiki abikõlblikuks Ühtekuuluvusfondist, kui:

  • selle rahvamajanduse kogutoodang (RKT) elaniku kohta, mõõdetuna ostujõu pariteetides, jääb alla 90% ühenduse keskmisest,
  • see omab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104c (ülemäärase eelarvepuudujäägi vältimine) täitmisele suunatud programmi .

Neli liikmesriiki: Hispaania, Kreeka, Portugal ja Iirimaa osutusid Ühtekuuluvusfondi jaoks abikõlblikeks alates 1. jaanuarist 2000 . Komisjoni 2003. aasta vahekokkuvõte luges Iirimaa (RKT keskmisest 101 %) Ühtekuuluvusfondi jaoks mitteabikõlblikuks alates 1. jaanuarist 2004. Koos ELi laienemisega 1. mail 2004 kvalifitseeriti Ühtekuuluvusfondi raames abikõlblikeks kõik uued liikmesriigid (Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia).

Ühtekuuluvusfondi toetus on tingimuslik. Liikmesriigile eraldatavad finantseeringud võivad kuuluda peatamisele, kui riik ei täida oma jooksvat majandus- ja rahaliidu lähenemisprogrammi (stabiilsuse ja kasvu pakt), st ülemäärase eelarvepuudujäägi korral (üle 3% SKTst Hispaania, Portugali ja Kreeka jaoks, see läviväärtus kooskõlastatakse iga uue liikmesriigiga eraldi vastavalt nende eelarvepuudujäägile liitumise hetkel). Kuni eelarvepuudujäägi likvideerimiseni uusi projekte ei kinnitata.

Siit leiate Ühtekuuluvusfondi jaoks abikõlblike liikmesriikide kaardi EL25s aastatel 2004-2006.

III Millised projektid on abikõlblikud?

Abikõlblikud projektid peavad kuuluma ühte järgmisest kahest kategooriast:

a) Keskkonnaalased projektid , mis aitavad kaasa EÜ lepingu eesmärkide saavutamisele ning eriti ühenduse keskkonnapoliitika vastavate keskkonna- ja säästva arengu alaste tegevusprogrammide prioriteetidele suunatud projektid.

Fondi prioriteetide hulka kuuluvad joogiveega varustamine, heitvee puhastamine ja tahkete jäätmete kõrvaldamine. Samuti on abikõlblikud metsa uuendamise, erosioonitõrje ja looduskaitse meetmed.

b) Transpordi infrastruktuuri projektid , mis on suunatud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN) suunistes määratletud transpordi infrastruktuuride loomisele või arendamisele.

Transpordi infrastruktuuri ja keskkonnaprojektide rahastamine peab olema asjakohaselt tasakaalustatud.

Siit leiate Ühtekuuluvusfondi 2004-2006 aasta teatmiku liikmesriikidele .

EN - English ES - Español FR - Français GR - ελληνικά PT - Português

 

Siit leiate Ühtekuuluvusfondi rahastamispõhimõtted.

MÄÄRUS 16/2003

IV Kuidas Ühtekuuluvusfondi projekte juhitakse ?

Liikmesriigid esitavad rahastamistaotlused Euroopa Komisjonile, kes üldreeglina otsustab finantseerimise kolme kuu jooksul. Ettepanekud peavad sisaldama võtmeelemente, kus selgitatakse, mida ja milleks ette pannakse, projekti teostatavust ja rahastamist ning selle oodatavat sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnaalast mõju. Kõik projektid peavad vastama ühenduse kehtivale seadusandlusele ning eriti konkurentsi-, keskkonna- ja riigihangete alastele reeglitele .

Komisjon teostab analüüsi kõigile rahastamistingimustele vastavuse kohta, seal hulgas:

  • projektist saadav keskmise tähtajaga majanduslik ja sotsiaalne kasu vastavalt tasuvusanalüüsile,
  • projekti panus ühenduse keskkonna- ja/või üleeuroopalise transpordivõrgu alaste eesmärkide saavutamisse,
  • vastavus liikmesriigi poolt määratud prioriteetidele,
  • projekti ühilduvus ühenduse teiste poliitikatega ja kooskõla struktuurifondide poolt teostava tegevusega.

ELi toetuse kogumäär ei tohi ületada 85 % riiklikest või võrdväärsetest kulutustest ning sõltub teostatava tegevuse tüübist. Kasumit tootvate projektide korral arvestatakse toetuse arvutamisel eeldatavat kasumit. Põhimõte, et saastaja maksab (reostust põhjustav asutus peab selle eest maksma ) mõjutab samuti eraldatava toetuse summat . Vähem kui kaks aastat kestvate projektide või projektide korral, mille jaoks ühenduse toetus ei ületa 50 miljonit eurot on komisjoni poolt ühenduse toetuse eraldamise otsustamisel võimalik esialgne kohustus 80% ulatuses abisummast. Fondi poolt ja ühenduse teistest vahenditest eraldatav kogutoetus ei tohi ületada 90 % antud projekti kogukulutustest. Erandkorras võib komisjon finantseerida 100 % kogukulutustest eeluuringutele ja tehnilisele toetuse meetmetele – seoses piiratud eelarvega sellise toetustaseme jaoks on see piiratud tehnilise abiga ELi ulatuses.

Liikmesriigid vastutavad projektide rakendamise eest kooskõlas komisjoni otsusega, fondide juhtimise eest, ajagraafiku ja rahastamiskava järgimise ning eelkõige finantskontrolli tagamise eest. Komisjon teostab regulaarset kontrolli ning kõik projektid kuuluvad regulaarse järelvalve alla. Lisaks sellele sätestab komisjoni määrus nr 621/2004 liikmesriikide poolt täitmisele kuuluvad Ühtekuuluvusfondi tegevust puudutavad teavitamis- ja avalikustamismeetmed

Siit leiate aastaaruannete täistekstid

Siit leiate projektide näidised

Madrid Metro

V Kasutatavad fondid riikide kaupa

Aastatel 2000-2006 eraldab Euroopa Liit Ühtekuuluvusfondile üle 28 212 miljoni euro (2004. aasta hindades). Kasutatavad fondid jaotuvad riikide vahel järgmiselt:

Ühtekuuluvusfond abikõlblike liikmesriikide jaoks keskmiselt, 2000–06 ( 1)

Elláda
España
Ireland
Portugal
3 388
12 357
584
3 388

( 1) Iirimaa ainult kuni 2003. aasta lõpuni (kohustused miljonites eurodes 2004. aasta hindades)

Ühtekuuluvusfond uute abikõlblike liikmesriikide jaoks keskmiselt, 2004–06

Česká Rep.
Eesti
Kypros
Latvija
Lietuva
Magyarország
Malta
Polska
Slovenija
Slovensko
936,05
309,03
53,94
515,43
608,17
1 112,67
21,94
4 178,60
188,71
570,50

(kohustused miljonites eurodes 2004. aasta hindades)

VI Mis muutub pärast aastat 2006?

Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel hakkab Ühtekuuluvusfond rohkem integreeruma peavoolu struktuurifondide tegevusega (vt “Kolmas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta” ja uue seadusandliku paketi ettepanek

Ühelt poolt säilitab määruse ettepanek Ühtekuuluvusfondi loomiseks abikõlblikkuse kriteeriumid (läviväärtus 90 % SKTst) ja toetuse piirmäära (85 %) . Lisaks sellele rakendub jätkuvalt ka Ühtekuuluvusfondi toetuse tingimuslikkus.

Teiselt poolt sisaldab komisjoni ettepanek ümberlülitumist projektipõhiselt toetuselt programmipõhisele toetusele. Edaspidi on komisjoni heakskiit nõutav ainult suuremate projektide korral (25 miljonit eurot keskkonna- ja 50 miljonit eurot transpordiprojektide korral). Seetõttu kasvab Ühtekuuluvusfondi haldusorganite vastutus valiku, hindamise, toetuse eraldamise, järelvalve, juhtimise ja kiire rakendamise osas vältimaks kaotusi abi osutamisel programmitöö kuludistsipliini rakendamise käigus, st “n+2” reegel.

Abi ei hõlma mitte ainult suuremaid transpordi ja looduskaitse infrastruktuure, vaid samuti projekte energiatõhususe, taastuvenergia ning ühendvedude, linna- või ühistranspordi valdkonnas.

Komisjoni ettepanekus määratakse Ühtekuuluvusfondile 26% kogueraldistest struktuuripoliitika vahenditele (63 miljardit eurot).

Lisainfot vt samuti artiklist “Ühtekuuluvusfondi areng”

Portugal Alqueva dam , hydro powerplant

VII Ühtekuuluvusfondi määrused

Määrusega (EÜ) nr 1164/94 asutati Ühtekuuluvusfond ja sätestati selle rakendamise raamistik. Seda määrust täiendasid järgnevalt

määrused (EÜ) nr 1264/99 ja (EÜ) nr 1265/99

Finantskontroll ja parandused - REG 1386/2002

Abikõlblikkus – REG 16/2003

Avalikustamine - REG 621/2004

Pärast Euroopa Liidu laienemist 1. mail 2004 kohalduvad Ühtekuuluvusfondi määrused 10le uuele liikmesriigile kuni 2006. aasta lõpuni (vt ühinemisakti II lisa).