Navigation path

Additional tools

Keskkond ja kliimamuutus

Piirkondliku arengu poliitika peab olema jätkusuutlik. Ajavahemikul 2007–2013 on keskkonnasõbralikele algatustele eraldatud rohkem rahalisi vahendeid kui kunagi varem Keskkond võib olla majanduskasvu allikaks kas soodustades innovatiivset puhast tehnoloogiat, hõlbustades tõhusat energiakasutust, töötades välja ökoturismi või muutes piirkonnad ligitõmbavamaks looduslike elupaikade kaitse tagamise kaudu.

Jätkusuutliku arengu ja keskkonnakaitse kõrge taseme tagamine on nõutav kogu Euroopa Liidu poliitika puhul. Seepärast peavad liikmesriigid läbi viima keskkonnamõju hindamisi ja konsulteerima keskkonnaasutuste ja üldsusega, kui nad rakendavad teatavat liiki projekte ning samuti kui neid toetatakse rahaliselt ühtekuuluvuspoliitika programmidest. Kuid nõuete järgimise küsimustest veelgi enam rõhutatakse regionaalpoliitikat käsitlevates õigussätetes ja juhistes seda, et majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud eesmärgid tuleb integreerida. Piirkondlik areng saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui selle puhul võetakse arvesse keskkonda. Seega annab ELi regionaalpoliitika oma panuse jätkusuutlikkusse, edendades keskkonnasõbralikku tehnoloogiat ning säästva transpordi, energia ja infrastruktuuridega seotud algatusi, samuti meetmeid, mille eesmärk on vee, õhu ja pinnase kaitsmine.

Euroopa piirkondi mõjutavad üha rohkem kliimamuutused ja uued väljakutsed, mis on seotud energiaga varustatuse ja selle kasutustõhususega. Väljakutsed on piirkonniti erinevad. Kui 7 % Euroopa Liidu elanikkonnast elab üleujutusohuga aladel, siis 9 % elab piirkondades, kus aastas on üle 120 sajuta päeva. Kliimamuutuste ühendatud mõju tõstatab tõsiseid küsimusi, mis on peamiselt seotud ELi elanikkonna elukvaliteediga, kuid samas tekitab see mõnes ELi piirkonnas ka konkreetsemaid sektoripõhiseid probleeme, näiteks seoses turismi ja põllumajandusega.

Ühtekuuluvuspoliitikal võib olla oluline roll tulevaste kliimamuutustega kohanemise toetamisel ja nende negatiivse mõju minimeerimisel piirkondlikul tasandil. Ühtekuuluvuspoliitika saab toetada kohanemismeetmeid uute infrastruktuuride või kaasajastamist olemasolevate infrastruktuuride puhul. Ühtekuuluvuspoliitika toetab ökoinnovatsiooni, keskkonnaohtude vastaseid kaitsemeetmeid ning keskkonnasõbralikke ettevõtteid ning võib luua ettevõtetele uusi turuvõimalusi.

Ajavahemikus 2007–2013 eraldatakse struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu keskkonnaprogrammidele eelmise perioodiga võrreldes poole rohkem rahalisi vahendeid. Kõnealune kogusumma on nüüd 100 miljardit eurot, mis moodustab tervikust 30 %. Pool neist investeeringutest eraldatakse infrastruktuuri tehtavatesse otseinvesteeringutesse, mis hõlmavad vee- ja jäätmekäitlust, saastunud paikade seisukorra taastamist, saaste vähendamist ning looduskaitse ja ohtude ennetamiseks võetavate meetmete toetamist. Teine pool on eraldatud keskkonnaga seotud kaudseteks toetusteks valdkondadele, mille hulka kuuluvad näiteks transport ja energiasüsteemid, ökoinnovatsioon, keskkonnajuhtimine ettevõtete jaoks, linna- ja maapiirkondade taaselustamine ning ökoturism. Näiteks on kavas eraldada 7 miljardit eurot energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele.

Väljaanded

Regional Policy contributing to sustainable growth in Europe

Regional Policy contributing to sustainable growth in Europe pdf en (May 2011)

Sustainable growth is one of the three main pillars of the new 'Europe 2020' strategy. The brochure sets out the how EU's regions and cities can exploit the opportunities offered by Cohesion Policy to boost local and regional sustainable growth. A number of good practice examples provide practical support and underline the potential of the low-carbon and resource efficient economy to provide jobs, growth and preserve the environment and resources

More publications en



Kasulikud lingid:

ELi regionaalpoliitika: Olge kursis