Navigatsioonitee

Island teeb esimese sammu ELi liikmeks saamise suunas - 28/07/2009

Islandi lipp majaseinal © EC

Islandi ELiga ühinemise taotlusele antakse kiire käik.

Euroopa välisministrid palusid komisjonil hinnata Islandi sobivust ELi liikmeks saamisel. See on liitumisprotsessi esimene samm.

Kõnealune otsus tuli kiiresti – vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui Island esitas oma taotluse. See on märk riigi usaldusväärsusest.

Komisjon peab nüüd koostama üksikasjaliku uuringu Islandi majandus-, õigus- ja poliitilise süsteemi kohta. Asjaomaste uuringute teostamine kestab sageli kauem kui aasta. Kuid Islandi puhul ei pruugi see nii kaua aega võtta, kuna tegemist on arenenud turumajanduse ning stabiilsete ja demokraatilike institutsioonidega riigiga. Need on kaks peamist tingimust liikmeks saamisel.

Kui aruanne on valmis, otsustavad Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament, kas nimetada Island ametlikuks kandidaatriigiks. Alles seejärel saavad alata ametlikud läbirääkimised, mis käsitlevad liikmelisuse tingimusi. See protsess võib omakorda kesta aasta või kaks. Kui EL kiidab Islandi liikmelisuse heaks, toimub riigis kõnealuses küsimuses rahvahääletus.

Kuni viimase ajani ei soovinud 320 000 elanikuga Põhja-Atlandi saareriik ELiga ühineda. Kuid pärast oktoobris toimunud suurimate pankade kokkuvarisemist, mis põhjustas Islandi krooni kursi kukkumise, soovis Island saada ELi liikmeks ning võtta kasutusele euro, et oma majandus stabiliseerida.

Komisjoni president José Manuel Barroso tervitas Islandi otsust, nimetatades seda Euroopa projekti elujõulisuse märgiks ning Euroopa Liidu kui lootuse sümboli näitajaks.

Islandil on ELiga väga tihedad sidemed. Euroopa Majanduspiirkonna English (en) français (fr) kaubandusbloki liikmena on kõnealune riik integreeritud ELi turgu ning järgib enamikku ELi õigusaktidest. Island kuulub samuti koos enamike ELi liikmesriikidega passikontrollita Schengeni alasse.

Üheks valuliseks läbirääkimiste teemaks võivad osutuda kalapüügiõigused. Asjaomane küsimus ei ole reguleeritud Euroopa Majanduspiirkonna raames, mis annab Islandi kodanikele õiguse elada ja töötada ELis, kuid võimaldab samas ka kehtestada oma põllumajandus- ja rahanduspoliitika.

27. juulil toimunud kohtumisel kinnitasid ELi liikmesriikide välisministrid oma toetust Lääne-Balkani riikide liikmeks saamise soovidele. Praegu on ELi ametlikud kandidaatriigid Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Viis ülejäänud Lääne-Balkani riiki – Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Kosovo – on kandidaatriikideks saamise ootel.

Lugege täiendavalt ELi laienemise kohta Deutsch (de) English (en) français (fr)

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad