Navigatsioonitee

Avaram silmapiir - 01/05/2009

Pilt puul rippuvate lippudega © EC

1. mail tähistatakse viie aasta möödumist ELi kõigi aegade suurimast laienemisest. 2004. aasta samal kuupäeval ühinesid ELiga kümme riiki – Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Liikmesriikide arvu tõusuga 15-lt 25-le, sai EL ühekorraga English täiendust 73 miljoni inimese ning üheksa uue ametliku keele võrra. Kõnealuse laienemisega nihkusid ELi piirid peaaegu 1000 kilomeetri võrra ida poole, taasühendades Euroopa pärast aastakümneid kestnud külma sõja aegset jagunemist.

Veel kaks riiki – Rumeenia ja Bulgaaria – ühinesid 2007. aastal, viies sellega ELi liikmesriikide arvu 27ni.

Kas ELi laienemine on olnud edukas? Hiljuti avaldatud ELi aruande English kohaselt on see olnud kindlasti edukas.

Laienemisega on nii vanade kui ka uute liikmesriikide jaoks kaasnenud palju majanduslikke ja poliitilisi hüvesid. See on märkimisväärselt tõstnud elatustaset uutes liikmesriikides, aidanud kaasa nende majanduse moderniseerimisele ning loonud stabiilsemaid institutsioone.

Vanad liikmesriigid on seeläbi saanud uusi investeerimis- ja ekspordivõimalusi. Kogu EL on saanud kasu suurenenud kaubandusvoogudest liikmesriikide vahel ning see on muutnud teda konkurentsivõimelisemaks.

ELi idasuunaline laienemine on tugevdanud ka poliitilist stabiilsust, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtte austamist kogu Euroopas – kaasa arvatud ELi liikmesriikideks pürgivates Balkani riikides – ning andnud ELile suurema kaalu ülemaailmsete väljakutsetega (näiteks kliimamuutused ja finantskriis) toimetulemiseks.

Kuid praegune majanduslangus on kaasa toonud protektsionistlikud tendentsid, mis ähvardavad saavutatud edusamme õõnestada. Oma hiljutises kõnes märkis laienemisvolinik Olli Rehn, et paljud eurooplased panevad majanduskriisi tingimustes ELi laienemise küsimärgi alla. Rehni sõnul ei tohi me siiski majanduslangusega võitlemisel teha ELi laienemist patuoinaks, kuna see pole õiglane ning laienemine ei ole süüdi meie sotsiaalsetes probleemides.

Vastupidi, tugev ühtne turg on Euroopa majanduse taastamise võtmeks. Uusi liikmesriike õhutatakse reforme jätkama, et tugevdada nende majanduslikku ja poliitilist integratsiooni. Sellised reformid on hädavajalikud selleks, et ELil oleks tulevikus võimalik vastu võtta uusi liikmeid.

Praegu on ametlikult ELi kandidaatriike kolm – Horvaatia, Türgi ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Viit ülejäänud Lääne-Balkani riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ning Kosovo) käsitletakse võimalike kandidaatidena.

Lugege täiendavalt laienenud ELi 5. aastapäeva kohta English

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad