Navigatsioonitee

Eelarve keskendub Euroopa majanduskasvu taastamisele - 27/04/2012

2013. aasta eelarveprojekti maksete assigneeringud on ligikaudu 138 miljardit eurot, mis on 6,8% rohkem kui 2012. aastal. Selline kasv on vastavuses liikmesriikide valitsuste sooviga suurendada majanduskasvu soodustavaid investeeringuid.

Komisjon kavandab vahendite koondamist valdkondadesse, mis kõige tõenäolisemalt soodustavad majanduskasvu ja toetavad töökohtade loomist.

Rohkem raha suunatakse näiteks teadusuuringutesse, haridusse, koolitusse, energia- ja transpordivõrkudesse ning ELi konkurentsivõime suurendamisse. Eelarve suurenemine kajastab ka täiendavaid vahendeid, mida on vaja käimasolevate programmide rahastamiseks.

Paljud sellised maksed tuleb teha 2013. aastal, näiteks Euroopat ühendavate ning selle konkurentsivõimet suurendavate sildade, raudteede ja maanteede eest. ELi valitsused on need kulud eelmiste eelarvete raames kinnitanud ning komisjonil on õiguslik kohustus nende eest tasuda.

Siiski külmutatakse selliste pikaajaliste projektidega seotud tulevased kulud, võttes arvesse inflatsiooni. See tähendab, et ELi valitsused ei pea tulevastesse eelarvetesse maksma suuremaid summasid.

Komisjon otsib ka võimalusi kokkuhoiuks, lõpetades mittetoimivaid programme ning vähendades ELi institutsioonide töötajate arvu 1% võrra.

Suur osa 2013. aasta eelarvest English on suunatud programmidele, millest inimestel on otseselt abi. Näiteks on kavandatud rohkem vahendeid rahastule, millega toetatakse töötuid või töötuks jäämise ohus olevaid inimesi, et anda neile laenu oma ettevõtte alustamiseks.

Kuidas eelarve toimib

Eelarves peetakse silmas Euroopa kodanike vajadusi tervikuna. Kõik saavad kasu raha koondumisest sellistesse valdkondadesse, kus on mõistlik teha koostööd. Jõupingutuste dubleerimise asemel on valitsuste jaoks palju odavam ja tõhusam tegeleda tänaste probleemidega koordineeritud moel, mitte igas liikmesriigis (27) eraldi.

Näiteks loodi eelmisel aastal uued ELi asutused, mis aitavad valitsustel paremini reguleerida oma finantsteenuste sektorit. Riikide energiavõrkude suurem ühendamine aitab Euroopas tagada energiajulgeolekut ning hoida hinnad tarbijate jaoks madalal.

Umbes 94% eelarvest on nähtud ette Euroopa regioonidele ja linnadele, ettevõtetele, teadustöötajatele ja kodanikele. Pool sellest on suunatud majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse. Ülejäänuga rahastatakse ELi institutsioone.

Järgmised sammud

Nüüd peavad ELi liikmesriikide valitsused ning Euroopa Parlament eelarve ettepanekus DeutschEnglishfrançais kokkuleppele jõudma.

Täiendavalt ELi eelarve kohta DeutschEnglishfrançais

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad