Navigatsioonitee

ELi eelarvega seotud pettuste vastane võitlus - 03/10/2011

Viieosaline 3D sektordiagramm kolmel graafikuga paberilehel © Stock/123render

Parema järelevalve abil leitakse rohkem ELi rahastamise väärkasutuse juhtumeid, sealhulgas ka pettusi. See tähendab, et rohkem raha jääb alles kodanikele mõeldud programmide jaoks.

ELi liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon vastutavad ühiselt selle eest, et maksumaksjate raha kasutataks eesmärgipäraselt. Selle jälgimiseks jagavad nad teavet, nõuavad tagasi rahalisi vahendeid ning esitavad süüdistusi pettuste korraldajatele.

ELi eelarvega seotud rikkumiste jälgimist tõhustatakse pidevalt. Eelmisel aastal võeti kasutusele uus elektrooniline aruandlussüsteem, mis on juba andnud tulemusi: 2010. aastal on rohkem teateid rahaliste vahendite väärkasutamisest.

Rikkumiste parem tuvastamine tähendab seda, et ELi eelarvesse saadakse tagasi rohkem raha. Viimase aastaaruande English kohaselt on seni tagasi nõutud umbes 825 miljonit eurot 1,8 miljardi suurusest ELi eelarvest, mida on väärkasutatud 2010. aastal (vastavalt 1,5 miljardit eurot 2009. aastal).

See tähendab ka seda, et komisjon ja valitsused saavad probleemidele kiiremini jälile ning saavad ennetada pettuste toimepanemist.

Ilmsiks tuleb palju juhtumeid, kus toetusesaajad kas eksivad tahtmatult või rikuvad ELi eeskirju ning saavad ettenähtust rohkem raha. Näiteks võivad nad deklareerida rohkem töötunde, kui projekti raames tegelikult tehtud, või rikkuda pakkumiseeskirju. Muud väärkasutused tulenevad pettusest kriminaalkuriteo mõistes.

Kõikidel juhtudel tegutseb EL raha tagasisaamise nimel ning samas õpib kogemustest. Uued kaalumisel olevad meetmed hõlmavad järgmist:

  • menetluste paremaks muutmine, mis lihtsustab rikkujate kindlakstegemist ja neile süüdistuse esitamist, laiendades teabevahetust politsei, tolli, maskuameti, kohtu ja muude asutuste vahel;
  • kriminaalõiguse ja liikmesriikide eeskirjade selgitamine, kuna selliste rikkumiste erinev määratlemine ELis, nagu omastamine või võimu kuritarvitamine, ei lõpe mõnes riigis sageli süüdimõistmisega (vastav määr ELi eelarvega seotud rikkumiste korral on 14% kuni 80%);
  • ELi pettustevastaste asutuste rolli tugevdamine, mis tõhustab Euroopa Pettustevastase Ameti ja Eurojusti tööd uurimise läbiviimisel.

Komisjon kaalub spetsiaalse Euroopa prokuratuuri loomist, mis kohaldaks pettuste ja muude rikkumiste suhtes ühetaolisi eeskirju.

ELi liikmesriigid peavad samuti kasutama tõhusamalt praegust avastamise ja aruandluse süsteemi. Hispaania, Prantsusmaa ja Iirimaa peavad viima lõpule uue elektroonilise aruandlussüsteemi rakendamise. Süsteem hakkas tööle eelmisel aastal.

ELi liikmesriigid haldavad peaaegu 80 % ELi aastaeelarvest, ülejäänu on komisjoni käsutada.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad