Navigatsioonitee

Pärast Kopenhaagenit - 21/12/2009

José Manuel Barroso Kopenhaageni kliimakonverentsil © EU

President Barroso sõnul on kokkulepe positiivne samm, kuid ELi jaoks kaugeltki mitte piisav.

Komisjoni president José Manuel Barroso väljendas pettumust Kopenhaageni kliimakonverentsil nii-öelda viimasel minutil saavutatud kokkuleppe üle, mis ei vastanud kaugeltki ELi ootustele.

Vähem kui kolme lehekülje pikkune tekst ei sisalda ELi jaoks üliolulisi elemente, sealhulgas ühiseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selles ei seata ka eesmärki sõlmida leping aastaks 2010. Veelgi enam, tekstis isegi ei mainita vajadust õiguslikult siduva kokkuleppe järele.

Samas oli ka asjaomase kokkuleppeni jõudmine raske. Mida aeg edasi, seda suuremaks muutus läbirääkimiste ebaõnnestumise oht. Tööstusriigid ja arenguriigid ei suutnud jõuda kokkuleppele selles, millised peaksid olema kiiresti arenevate riikide kohustused kasvuhoonegaaside vähendamisel.

Maailma riikide juhid pidid seejärel otsustama, kas kokkuleppega nõustuda või minna koju tühjade kätega. See tingis reedel lõppema pidanud konverentsi venimise kavandatust pikemaks. Laupäeval, pärast öö läbi kestnud pingelist arutelu, otsustasid nad lepinguga nõustuda.

„Ma ei varja oma pettumust,” sõnas president Barroso. „Saavutatud kokkulepe ei ole kaugeltki nii ambitsioonikas kui lootsime.”

Siiski on asjaomane leping parem kui üldse mitte midagi.

Asjaomases dokumendis kutsutakse üles vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid eesmärgiga takistada temperatuuri tõusu rohkem kui 2ºC võrra. Seda peetakse piirtemperatuuriks, mille ületamisel väljub kliimamuutus kontrolli alt. Lepingus palutakse arenenud riikidel heitkoguseid märkimisväärselt ja mõõdetavalt vähendada. Kokkuleppe kohaselt hakkavad arengumaad oma heitkoguseid piirama ning teatavad oma tulemustest iga kahe aasta tagant, võimaldades ka rahvusvahelisi konsultatsioone ja analüüsi.

Iga riik otsustab ise, kui palju ta on heitkoguseid nõus vähendama. Võetud meetmete läbivaatamise tähtajaks on seatud aasta 2015, kuid riigid peavad oma eesmärkidest teatama 2010. aasta jaanuari lõpuks.

Konverentsil ei suudetud saavutada ka üldist kokkulepet seoses hüvitise maksmisega nendele riikidele, kes säilitavad oma metsi. Metsad mängivad olulist rolli kliimamuutuse tõkestamisel.

Kõige konkreetsem tulemus oli ehk arenenud riikide kokkulepe kulutada järgmise kolme aasta jooksul 30 miljardit dollarit (21 miljardit eurot) ja 2020. aastaks 100 miljardit dollarit (70 miljardit eurot) projektide rahastamiseks, mis edendavad nn puhta energia kasutamist ning aitavad tulla toime põua, meretaseme tõusu ja muude kliimamuutuse tagajärgedega vaesemates riikides. EL on juba otsustanud eraldada 7,2 miljardit eurot kiireks rahastamiseks. Vahendid pärinevad nii era- kui ka avalikest allikatest.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad