Navigatsioonitee

Kliimamuutuste vastase võitluse rahastamine - 10/09/2009

Kopenhaageni konverentsi logo © cop15.dk

Komisjon esitab esimese rahastamisettepaneku kliimamuutusi käsitleva Kopenhaageni kokkuleppe raames.

Ummikseisu lõpetamiseks kliimamuutusi käsitlevates rahvusahelistes läbirääkimistes on komisjon avaldanud kava globaalse soojenemise vastu võitlemise rahastamiseks arenguriikides English. Asjaomase kava alusel eraldab EL kõnealusel otstarbel 2020. aastani 2 – 15 miljardit eurot.

Kava võetakse aluseks aruteludeks Euroopa Parlamendis ja nõukogus, et määratleda ELi seisukoht ühes kõige problemaatilisemas küsimuses, mis tuleb arutlusele detsembris Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimakonverentsil.

Vaid kolm kuud enne kõnealuse konverentsi toimumist on rahvusvahelised läbirääkimised takerdunud küsimuse juures, kuidas aidata arengumaid globaalse soojenemisega kohanemisel ja selle ohjeldamisel.

EL ja teised olulised majandusjõud tunnistavad, et on vaja aidata katta kulusid, mis on seotud arenguriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Kuid praegu puudub veel üksmeel küsimuses, kui suured on asjaomased kulud ning kui suures ulatuses peaks neid kandma arenenud riigid.

Globaalsest soojenemisest tulenevad kulud lähiaastatel eeldatavasti suurenevad. ELi hinnangul vajavad arengumaad kuni 2020. aastani 100 miljardit eurot aastas, et keskmine üleilmne temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2°C. Piirangu seadmine on oluline, sest sellega minimeeritakse kliimamuutuse kontrolli alt väljumise riski.

Komisjoni arvestuste kohaselt peab rahvusvahelise rahastamine jääma vahemikku 22 – 50 miljardit eurot, kusjuures iga riigi panus peab sõltuma asjaomase riigi vastutusest heitkoguste eest ja selle maksevõimest. EL peaks vastavalt sellele eraldama 2020. aastaks 2 – 15 miljardit eurot. Ülejäänud osa vajaminevast summast peaksid kandma muud tööstusriigid ja sellised arenenud riigid nagu Hiina ja India.

Ettepanekus nähakse ELi panuseks ajavahemikul 2010–2012 ette 500 miljonit kuni 2,1 miljardit eurot, kuid võttes arvesse kiiresti tegutsemise vajadust, teeb komisjon ettepaneku suuremateks eraldisteks.

Detsembris toimuva konverentsi eesmärk on saavutada uus ja veelgi ambitsioonikam ülemaailmne koostöö kliimamuutuste vastasel võitlusel. Praegune Kyoto protokoll kaotab kehtivuse 2012. aasta lõpus.

Kyoto protokollis ei esitatud arengumaadele mingeid nõudmisi, kuid nüüd soovivad tööstusriigid selliste arenenud majandusega riikide nagu Hiina ja India ühinemist ning heitkoguste tegelikku vähendamist.

ÜRO kutsub käeoleva kuu lõpus kokku maailma tippkohtumise, et arutada kliimamuutusi.

ELi kliimameetmed

ÜRO kliimamuutusi käsitlev konverents Kopenhaagenis danskEnglishespañolfrançais

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad