Navigatsioonitee

Alzheimeri tõve põdev eakas naine © Reporters

Ettepanekud kooskõlastatud tegevuseks Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide vastu.

Kakskümmend riiki hakkavad koos uurima Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme. Projekti raames katsetatakse esimest korda uut lähenemisviisi teadusuuringutele Euroopas.

Eelmisel aastal komisjoni poolt koostatud soovitatavad meetmed julgustavad ELi liikmesriike oma teadusuuringuteks eraldatavaid vahendeid ühendama, et ei tehtaks korraga samu jõupingutusi ja raisataks väärtuslikke vahendeid. Peaaegu 85 % teadusuuringuteks eraldatavatest riiklikest vahenditest Euroopas kulutatakse riiklikul tasandil teostatavateks projektideks.

ELi juhid toetasid nn ühise kavandamise ideed detsembris, tingimusel et projektid on vabatahtlikud ning suunatud Euroopa või maailma tasandil oluliste küsimuste lahendamiseks. Dementsus ehk vaimsete võimete püsiv või järkjärguline langus oli katseprojektiks sobiv teema, kuna see on üha suurenev probleem kõigis ELi riikides ning sellega seotud patsientide hoolduskulud on väga suured – umbes 130 miljardit eurot 2005. aastal.

Loodetavasti annab kõnealune projekt tõuke ühisele teadustööle ka muudes valdkondades, sealhulgas kliimamuutuste uurimisel. Teadusuuringute voliniku Janez Potočniku sõnul oleks liikmesriikide tegevuse kooskõlastamine suur samm edasi.

Umbes 7,3 miljonit inimest ELis kannatab mõne dementsuse vormi all ning eeldatava eluea pikenedes on järgmise 20 aasta jooksul oodata selle arvu kahekordistumist. Kõige levinumaks põhjuseks on Alzheimeri tõbi (umbes 70 % dementsusjuhtudest). Sellele inimestelt nende mälu ja mõtlemisvõime viivale haigusele ei ole ühtegi teadaolevat ravi.

Kõnealune katseprojekt on osa laiemast tegevuskavast, mille komisjon koostas seoses dementsusjuhtude eeldatava sagenemisega Euroopas. Lisaks üleskutsele teha tihedamat koostööd teadusuuringute valdkonnas, julgustatakse liikmesriike jagama ka oskusteavet ning tegema koostööd dementsuse varajasemaks diagnoosimiseks.

Alzheimeri tõbi avaldub tavaliselt pärast 60. eluaastat ning risk suureneb eluea pikenedes. Varajane diagnoos võimaldab inimestel muuta oma igapäevast elukorraldust, mis võib parandada nende elukvaliteeti. Samuti saavad nad osaleda nende ravi puudutavate otsuste tegemises, ajada korda oma rahaasjad või saada psühholoogilist nõustamist.

Lisateave ELi tegevuse kohta seoses Alzheimeri tõve ja dementsusega DeutschEnglishespañolfrançais

Näiteid neurodegeneratiivseid haigusi käsitlevate ELi rahastatud projektide kohta English

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad