Navigatsioonitee

Arst patsiendi mammogrammi uurimas ©Reporters

Ebaühtlane suremuse määr annab põhjuse uueks ühiseks jõupingutuseks.

Ungari meestel on võrreldes Rootsi ja Soome meestega vähki suremise võimalus kaks korda suurem. Sama kehtib ka Taani naiste kohta võrdluses naistega Kreekas ja Hispaanias.

Pärasoolevähi juhtumite arv Saksamaal on ligikaudu kaks korda suurem kui Kreekas, samas kui Belgias ja Prantsusmaal on rinnavähi esinemissagedus palju suurem kui Lätis, Leedus ja Rumeenias.

Sellised väga suured erinevused ELi liikmesriikide vahel ei ole mingi uudis. Kõnealuseid numbreid mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas ka andmete kogumise ja nende esitamise viis. Kuid suurte erinevuste püsimine viitab tervishoiu ebaühtlasele kvaliteedile ELis.

Erinevused koos vähijuhtumite üldise suure koguarvuga Euroopas kuuluvad nende probleemide hulka, mis panevad ELi tegema uusi jõupingutusi, et hõlbustada koostööd vähivastases võitluses. See on juba ammu olnud ELi tervishoiupoliitika prioriteet.

Sügisel alguse saav Euroopa partnerlus vähivastaste meetmete võtmiseks English toob nelja töörühma raames kokku teadlased, arstid, valitsusametnikud ja patsiendiorganisatsioonide esindajad. Igal rühmal on erinev eesmärk: vähktõve ennetamine, ravi, teadusuuringud ja teabe kogumine.

Järgmise viie aasta jooksul uurivad need rühmad võimalusi, kuidas vähktõve esinemissagedust vähendada – korraldades näiteks ulatuslikumaid sõeluuringuid rinna-, emakakaela- ja pärasoolevähi avastamiseks ning töötades vähktõve alaste teadusuuringute valdkonnas välja ühtlustatud lähenemisviisi. Samuti teevad nad tööd täpsete ja võrreldavate andmete tagamiseks. Komisjon jälgib töörühmade tegevust ning pakub neile omapoolset haldus- ja teadusabi.

Loodetavasti on ELi liikmesriikidel teadmiste, suutlikkuse ja kogemuste jagamise teel vähktõve ennetamisel ja ravimisel tulevikus rohkem edu. Koostöö peaks neil aitama vältida ka topelttööd ja näitama, kuidas oma ressursse paremini kasutada.

EL on seadnud endale eesmärgiks uute vähktõvejuhtumite 15 %-lise vähenemise järgmisel aastakümnel – aastaks 2020. Arvuliselt tähendaks see 510 000 uut vähktõvejuhtumit vähem. Elanikkonna vananedes ja vähktõve esinemissageduse suurenedes osutub see tõeliseks väljakutseks.

Igal aastal diagnoositakse ligikaudu 3,2 miljonil eurooplasel vähktõbi, mis on Euroopas teine levinum surmapõhjus südame-veresoonkonnahaiguste järel. Vähktõvest on tingitud 3 surmajuhtu 10st meeste ja 2 surmajuhtu 10st naiste puhul.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad