Navigatsioonitee

Läbirääkimised uue ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe üle - 28/01/2009

ELi prognooside kohaselt hakkab süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteem võitluses kliimamuutustega suurt rolli mängima.

Dokumendis, milles on esitatud komisjoni seisukoht, English teatab viimane rahvusvaheliste kliimateemaliste läbirääkimiste eel, et ülemaailmse soojenemise ohjeldamisega seotud kulud järgmistel aastatel tõenäoliselt kasvavad – 2020. aastaks läheb see maailmale maksma igal aastal täiendavalt 175 miljardit eurot. Rohkem kui poolt sellest summast vajavad arenguriigid, nagu Hiina ja India.

EL ja teised majandushiiud peavad aitama kanda osa arenguriikide tekitatavate kasvuhoonegaaside koguste vähendamisega seotud kuludest.

Kõnealuses dokumendis esitatakse mitmesugused valikuvõimalused rahvusvahelise rahastamise osakaalu suurendamiseks – sealhulgas nõue, et riigid annaksid omapoolse panuse vastavalt oma sissetulekutele ja heitkoguste määrale. Teine võimalus oleks teatava hulga saastekvootide viimine süsinikuturule.

Vastutasuks peaksid kõik arenguriigid (v.a kõige vaesemad) panema heitkoguste tekkele piiri, võttes vastu vähem kasvuhoonegaase tekitavad arengustrateegiad. Kõnealused strateegiad peaksid sisaldama troopiliste metsade langetamise vähendamist, sest puud ja taimed neelavad süsihappegaasi.

EL on juba ise võtnud julgeid meetmeid DeutschEnglishespañolfrançaisitalianopolski kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning astunud samme heitkoguste vähendamiseks. Nüüd soovib EL seda edukat tegevust jätkata detsembris Kopenhaagenis peetavatel läbirääkimistel. ÜRO korraldab konverentsi, et tagada uue ja ambitsioonikama kliimamuutusi käsitleva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimine. Praegu kehtiva kokkuleppe, milleks on Kyoto protokoll, kehtivusaeg lõpeb 2012. aastal.

EL soovitab arenenud riikidel võtta 2020. aastaks kohustuseks üldine kasvuhoonegaaside vähendamine 30 % (võrreldes 1990. aasta tasemega). Osakaal oleks riigiti erinev ning sõltuks sissetulekust, rahvaarvust, heitkoguste tasemest ja varasematest heitkoguste vähendamisega seotud jõupingutustest. Kohustuste täitmist peab jälgima ja jõustama.

Komisjoni prognoosi kohaselt hakkab suurt rolli mängima ka heitkogustega kauplemine. Samuti püüab komisjon rajada ülemaailmset süsinikuturgu. Üha rohkem riike (sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa ja Austraalia) kavatsevad sisse seada kavad, mis on sarnased 2005. aastal rajatud ELi süsinikuturule English. Kavaga seatakse üldistele CO2 heitkogustele piirmäärad, kuid kava raames võimaldatakse ettevõtetel koguseid omavahel osta ja müüa.

Kuna teatavad kliimamuutused on vältimatud, peaks Kopenhaagenis sõlmitav kokkulepe sisaldama ka raamistikku, mis aitaks riikidel kohaneda. Samuti tuleks kokkuleppega tagada abi vaestele riikidele, mida võivad tabada ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu põud, tormid või üleujutused.

28. jaanuaril avalikustatud komisjoni ettepanekuid arutavad järgmistel kuudel Euroopa juhid ja seadusandjad.

Täiendav teave ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohta English.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad