Navigatsioonitee

Loovuta elund, päästad elu - 08/12/2008

Mees kastis olevat elundit kohale toimetamas© Reporters

EL arutab ühtsete standardite kehtestamist elundidoonorluse ja -siirdamise suhtes.

Umbes 56 000 inimest ootab praegu ELis elundi siirdamise operatsiooni. Iga päev sureb neist elundi loovutamist oodates 12.

Komisjon püüab sellise sünge statistika valguses suurendada elundidoonorluse osakaalu English ning edendada sealhulgas korrapärasemat ELi riikide vahelist elundite loovutamist. Mõned vähesed riigid seda juba teevad, kuid see pole kuigi levinud.

Komisjon kavatseb samuti kehtestada kogu ELi hõlmavad standardid elundidoonorlusele ja -siirdamisele, et vältida suuri erinevusi, mis võivad õõnestada ohutust ning raskendada doonorite otsimist ja elundite määramist.

Õigusakti eelnõu kohaselt kehtestataks süsteem elundite leidmiseks ning ka sellistest juhtumitest teatamiseks, mille puhul patsienditel on siirdamise järgselt tekkinud tõsine reaktsioon. Samuti peetakse eelnõus vajalikuks määrata kindlaks need riiklikud ametiasutused, kes vastutavad ELi standarditele vastavuse eest.

Elundidoonorluse osakaal erineb riikide lõikes märkimisväärselt – Hispaanias 35 elundi loovutamist 1 miljoni elaniku kohta, samas kui Rumeenias teostatakse 1 elundi loovutamine miljoni elaniku kohta. Enamikes ELi riikides on nõudlus pakkumisest palju suurem, kuigi viimastel aastatel on elundite loovutamine pidevalt suurenenud. 15–30 % patsientidest sureb enne, kui neile leitakse sobiv doonor. Ainuüksi 2006. aastal suri 5 500 inimest siirdamist oodates. Enamik neist vajas ühte järgmisest viiest elundist: süda, kopsud, neerud, maks või pankreas.

Miks loovutavad mõnede riikide elanikud palju rohkem kui teised? Ühene vastus sellele puudub. Mingil määral on see korraldamise küsimus. Riikidel on erinevad meetodid elundite registreerimiseks ja määramiseks.

Palju sõltub ka rahalistest vahenditest. Mõned riigid eraldavad doonorite otsimiseks märkimisväärseid vahendeid. Teistel (eelkõige uutel ELi liikmesriikidel) napib selliste väga keerukate operatsioonide, nagu siirdamised, jaoks varustust. Märkimist väärivad veel sellised tegurid nagu doonori nõusolekut käsitlevad juriidilised menetlused ning erinevused elundidoonorluse eetiliste küsimustega seotud suhtumises. Näiteks paljud inimesed ei suuda loovutada oma elust lahkunud lähedaste elundeid, kuid keeldumise osakaal on näiteks palju suurem Ühendkuningriigis (42 %) kui Portugalis (6 %).

Kava püüab kõnealuseid probleeme lahendada meetmete abil, mis on suunatud elundite otsingu ja vahetamise hõlbustamiseks, elundidoonorlust käsitleva teadlikkuse suurendamiseks ning riiklike kavade paremaks korraldamiseks. Samuti püütakse selle abil edendada elundisiirdamise koordinaatorite rolli haigla personali seas.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad