Navigatsioonitee

Euroopa saab sooja - 21/01/2009

Gaasirõhu mõõdik Ukrainas ©Reporters

Ukraina ja Venemaa jätkavad gaasitarneid Euroopasse.

Gaasitarned jätkuvad, lõpetades seega gaasiga varustamise katkemise, mis jättis miljonid Euroopa majapidamised kütteta 13 eriti külma päeva jooksul ning sundis sulgema tuhandeid koole ja tehaseid.

Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkis kriisi lõppemise kohta, et „on väga raske tunnustada midagi, mis ei oleks üldse pidanud juhtuma”.

See ei olnud esimene kord, kui Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on häirinud gaasitarneid ELi. Samasugused vaidlused varasematel aastatel on näidanud, et on vaja vähendada ELi sõltuvust imporditavast energiast. See on ka üks komisjoni peamistest prioriteetidest English .

Komisjoni presidendi sõnul peab EL oma energiavarusid mitmekesistama ja looma strateegilised varud. Samuti kutsus ta Euroopa riikide juhte viivitamata heaks kiitma komisjoni soovitusi, mis käsitlevad ELi vahenditest kasutamata jääva 5 miljardi euro eraldamist energia infrastruktuuri väljaarendamiseks. Meetmed energiavarustuse kindluse tagamiseks ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks on üksteist täiendavad – energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on sama olulised kui energiavarude jätkuvuse tagamine.

Venemaa katkestas gaasitarned naaberriigi Ukraina kaudu vaidluse tõttu, mis käsitles uue tarne- ja transiidilepingu tingimusi. Venemaa ja Ukraina peaministrid jõudsid eelmisel nädalavahetusel uue lepingu osas kokkuleppele ning lepingule kirjutati alla 19. jaanuaril.

Komisjon ja ELi eesistuja Tšehhi Vabariik pidasid ummikseisu ajal Venemaa ja Ukraina riigijuhtidega arvukaid läbirääkimisi. Selle tulemusel saavutati ELi vahendatud kokkulepe maagaasi tarnete jätkamiseks Euroopasse ELi vaatlejate DeutschEnglishfrançais järelevalve all, kuid asjaomased kaks riiki ei suutnud kõnealusest kokkuleppest kinni pidada.

Vaatlejad, kes on jätkuvalt kahes nimetatud riigis olukorda jälgimas, on kinnitanud, et gaasi pumbatakse taas.

EL saab oma gaasist umbes veerandi Venemaalt, peamiselt Ukrainat läbivate torujuhtmete kaudu. Sõltuvuse määr on eri liikmesriikide puhul siiski erinev – mõned neist sõltuvad gaasi osas peaaegu täielikult Venemaast. Gaasitarnete seiskumisest olid kõige enam mõjutatud järgmised ELi liikmesriigid: Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Austria ja Ungari.

Lugege täiendavalt ELi energiapoliitika kohta English .

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad