Navigatsioonitee

ELi lahendus euroala võlakriisile - 27/10/2011

Lipud euroala tippkohtumise toimumiskoha (hoone Justus Lipsius) läheduses Brüsselis © EU

ELi riigi- ja valitsusjuhid lepivad kokku meetmetes pakkuda võlaprobleemidega riikidele suuremat toetust ning taastada Euroopas finantsstabiilsus.

26. oktoobril tehtud otsused English on vastuseks mõningaid euroala riike mõjutavale võlakriisile. Asjaomased kriisid ähvardavad kahjustada majanduslikku stabiilsust kogu euroalal ning selle jätkuks ka teistes ELi liikmesriikides.

„Meie poolt kokku lepitud meetmete pakett on kõikehõlmav, mis kinnitab, et Euroopa teeb kõik võimaliku finantsstabiilsuse kaitsmiseks,” ütles komisjoni president José Manuel Barroso.

Rohkem laenu Kreekale

Jätkusuutlik lahendus, mis aitaks Kreekal taastuda, sisaldab kuni 100 miljardi euro suurust uut laenu ELilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Pangad ja teised erasektori võlausaldajad nõustusid kustutama 50% Kreeka võlast. Paketi eesmärk on aidata Kreekal 2020. aastaks vähendada oma riigivõlga 120%ni SKPst.

Tõhusam kriisiabi

Riigi- ja valitsusjuhid leppisid kokku ELi peamise võlaalase toetusfondi (Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi English (EFSF)) suurendamises, ilma et laiendataks liikmesriikide kohustusi. Asjaomase fondi laenuandmisvõimet suurendatakse eraõiguslike turuvahendite abil ligikaudu ühe triljoni euroni (viiekordne kasv).

Pangareformid

Valitsused annavad garantiid pankadele, mis on kannatanud kahju riigivõlakriisi tõttu. Kõnealused garantiid kooskõlastatakse ELi tasandil. Garantiide abil võimaldatakse pankadel jätkata majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks vajalike laenude andmist.

Ajutise meetmega nõutakse, et pangad suurendaksid juuniks 2012 omakapitali 9% võrra. Pangad peaksid vähendama investoritele makstavaid dividende ja töötajatele makstavaid boonuseid kuni nad jõuavad nõutava 9%ni.

Asjaomane rekapitaliseerimine peaks pangandussüsteemi tugevdama. Pangad peaksid esmalt kasutama erasektori kapitali ning vajadusel riikide valitsuste tuge. Viimase võimalusena on võimalik laenu anda ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi vahendusel.

Tõhusam majandusjuhtimine

Euroala riigid kiitsid heaks meetmed majandusjuhtimise tõhustamiseks. Tulevikus kooskõlastatakse rohkem majanduslikku ja riikliku eelarvepoliitikat. Samas tõhustatakse ka järelevalvet, et tagada meetmete rakendamine.

Euroala püüdleb suurema majandusliku integratsiooni suunas. Kokkulepitud meetmete rakendamist käsitlev aruanne viiakse lõpule 2012. aasta märtsis.

Euroala tippkohtumise peamised tulemused English

ELi vastus finantskriisile English

Euroopa 2020. aasta strateegia – EL jätkusuutliku majanduskasvu kava

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad