Komisjoni kavas kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid viies valdkonnas: Kreeka, euroala stabiliseerimine, pangad, majanduskasvu edendav poliitika ja majandusjuhtimine.

Rõhutades vajadust jõuda nendes küsimustes kokkuleppele 23. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul, sõnas komisjoni president José Manuel Barroso: „Vaid selliselt suudame veenda meie kodanikke, meie üleilmseid partnereid ja turge, et meil on lahendused kõikidele majanduse ees seisvatele probleemidele.”

Tegevuskava üksikasjad

Kreeka

ELi juhid peavad kõrvaldama kõik kahtlused Kreeka majanduse jätkusuutlikkuse suhtes.

Euroopa Komisjon on juba koordineerinud kahepoolseid laene teistelt ELi riikidelt ja Rahvusvahelisest Valuutafondist 110 miljardi euro väärtuses. Laene antakse osamaksetena – kuuenda sellise osamakse kiire väljamaksmine aitab hajutada kahtlusi Kreeka majanduse suhtes.

Viimane laen on nähtud ette 2013. aasta juuniks ning komisjon kutsub nüüd ELi liikmesriike üles jõudma kokkuleppele teises kavas, millesse on kaasatud nii riigi- kui ka erasektor.

Euroala kriisi ohjamine

Märtsis ja juulis vastuvõetud otsustega suurendati ELi laenuandmisvõimet 440 miljardi euroni ning muudeti paindlikumaks Euroopa Finantsstabiilsuse Fond , mille raames saab EL anda rahalist abi raskustesse sattunud euroala riikidele. Komisjon kutsub üles neid otsuseid võimalikult kiiresti rakendama.

Pangad

Euroopa pankasid on võimalik tugevdada üksnes koordineeritud lähenemisviisi abil. EL on juba muutnud pankade järelevalve korraldust. Uute eeskirjadega suurendatakse pankade kohustuslikku omakapitali, võetakse meetmeid seoses riskantsete edasiväärtpaberistamistehingutega, tagatakse liigset riski vältiv palgapoliitika, tõhustatakse kodanike pangahoiuste kaitset.

Tegevuskavas nähakse ette pangasüsteemi tugevdamist rekapitaliseerimise abil. Pangad peaksid esmalt kasutama erasektori kapitali ning vajadusel riikide valitsuste tuge.

Majanduskasvu soodustav poliitika

Kokku on lepitud mitmetes majanduskasvu edendavates meetmetes, kuid kõiki neid ei ole rakendatud. Näiteks peavad ELi liikmesriigid kõrvaldama kaubandustõkked teenuste sektoris. Majanduskasvu soodustab nii Koreaga sõlmitud vabakaubanduslepingu täielik rakendamine kui ka otsustusprotsessi kiirendamine seoses Euroopa patendiga, raamatupidamiseeskirjade lihtsustamisega väikeettevõtete jaoks, energiasäästuga jne.

Majandusjuhtimine

Tegevuskavas seatakse eesmärgiks integreerida algatused, nagu Euroopa stabiilsusmehhanism ning stabiilsuse ja kasvu pakt üheks majandusjuhtimise süsteemiks. See võimaldaks komisjonil ja nõukogul sekkuda liikmesriikide eelarvete koostamisse ning teostada järelevalvet eelarvete täitmise üle.

Oma püüdlustes majanduskasvu ja -stabiilsuse poole ei ole EL unustanud ka tavakodanikke. EL on võtnud eesmärgiks vähendada vaesuses elavate inimeste hulka 20 miljoni võrra, suurendades tööhõivet ning soodustades hariduse omandamist.

Eespool nimetatud teemasid käsitleva arutelu tulemusi võetakse arvesse järgmisel G20 kohtumisel, mis toimub 3.–4. novembril.