Navigatsioonitee

Hiljutine aruanne ELi maksusuundumuste kohta - 28/06/2010

Tollideklaratsiooni vorm © EL

Äsja avaldatud Eurostati aruandest nähtub, et kriis on toonud kaasa teatavad madalamad maksud

Aruanne Deutsch (de) English (en) français (fr) põhineb 2008. aasta maksulaekumistel, seega ei kajastu selles veel kriisi täielik mõju. Selgema pildi andmiseks vaadeldakse aruandes ka seda, kuidas kriis on muutnud maksupoliitikat, võttes arvesse ka alles käesoleva aasta kevadel kasutusele võetud meetmeid.

Üldiselt kohaldati eurooplaste suhtes 2008. aastal teatavaid maksuleevendusi, peamiselt nii ettevõtte kui ka üksikisiku tulumaksu vähendamise kaudu, mille abil valitsused püüdsid majanduskriisi mõju pehmendada. Kuid maksukoormus 27 liikmesriigiga ELis on muu maailmaga võrreldes siiski suhteliselt kõrge, peamiselt meie kõikehõlmavate tervishoiusüsteemide tõttu.

Maksukoormus tõenäoliselt lähiaastatel ei vähene, sest riigid vaevlevad pärast oma majanduse taastamiseks tehtud kulutusi rahapuuduses.

2008. aastal läks 39,3% sisemajanduse koguproduktist riigikassadesse – esmakordselt nelja aasta jooksul vähenes võla suhe (võrreldes 2007. aastaga 0,4 protsendipunkti võrra). Isegi siis oli see ikkagi rohkem kui ühe kolmandiku võrra kõrgem kui Ühendriikide või Jaapani puhul.

Maksutulu ja SKP suhe on ELi liikmesriikide vahel väga erinev, kõikudes 28%st Rumeenias 48,2%ni Taanis, kuid see on üldjuhul kõrgem vanades liikmesriikides.

Paljud riigid andsid maksumaksjatele leevendusi üksikisiku maksustamise osas, sageli pigem maksusoodustuste kui maksumäärade vähendamise kaudu, kuna valitsused püüdsid suurendada kodumajapidamiste kulutusi oma majanduse ergutamiseks.

Kõrgeimad maksumäärad füüsiliste isikute maksustamise puhul on Rootsis (56,4%), Belgias (53,7%) ja Madalmaades (52,0%) ning madalaimad Bulgaarias (10,0%), Tšehhi Vabariigis ja Leedus (mõlemas 15,0%).

Ettevõtte tulumaksu määrad, mis on aastate jooksul langenud, jäid samaks või vähenesid veidi. Keskmine määr on nüüd 23,2%, võrreldes 35,3%ga 1995. aastal.

Keskmine ühtne käibemaksumäär tõusis 2010. aastal 20,2%ni (2009. aastal oli see 19,8%). 2000. aastal oli keskmine ühtne käibemaksumäär 19,2%.

Tööjõumaksud (üksikisiku tulumaks ning sotsiaalkindlustusmaksed kokku) moodustasid umbes 34% maksutulude kogulaekumisest, jäädes seega varasemate aastatega võrreldes umbes samale tasemele.

Tarbijate suhtes kohaldatavatest maksudest saadav tulu (umbes üks neljandik maksulaekumistest) vähenes 2008. aastal 0,7 protsendipunkti võrra. See on suurim langus ühe aasta kohta ning see kajastab selgelt kriisi tõsidust.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad