Navigatsioonitee

ELi tippkohtumise põhiteemad: valitsemissektori võlg, pangamaksud ja majanduskasvu edendamise kava - 18/06/2010

Nõukogu hoone peegelaknad, Brüssel © EL

ELi juhid tahavad taastada Euroopa finantssüsteemi usaldusväärsuse ning tugevdada majanduse juhtimist.

ELi juhid on otsustanud avaldada Euroopa pankade käimasolevate testide tulemused, et hoolimata liikmesriikide suurest võlakoormast veenda turgu ELi finantsstabiilsuses.

Komisjoni president Jose Manuel Barroso soovitas tungivalt, et ELi juhid avaldaksid nn stressitestide tulemused, mis näitavad, kas pank suudab majandust tabavatele löökidele vastu pidada.

Tema sõnul peaks see suurendama investorite kindlustunnet, hajutades alusetud kahtlused või lahendades veel esineda võivad probleemid. Kontrollitakse Euroopa 25 suuremat panka. Tulemused avaldatakse hiljemalt juuli teises pooles.

Samuti otsustasid riigi- ja valitsusjuhid võtta meetmeid riikide suhtes, kes kulutavad üle oma võimete, kaaludes uusi sanktsioone eeskirjade rikkujate vastu, võlatasemete rangemat kontrolli ning üksteise majanduspoliitika paremat järelevalvet.

Torontos toimuva G20 tippkohtumise eel toetasid nad finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate maksude kasutuselevõtmist, et piirata riski ning säästa maksumaksjaid võimalike tulevaste pangakriisidega seotud kuludest. Otsustati avaldada survet maailmaliidritele, et nad kaaluksid finantstehingute maksu kehtestamist.

Eelnimetatud otsused tehti 17. juunil Brüsselis toimunud tippkohtumisel, kus võeti ka vastu järgmise kümne aasta majanduskasvu edendamise kava ning kokkulepe täiendavate sanktsioonide rakendamise osas seoses Iraani tuumaprogrammiga. Samuti ostustati alustada ühinemisläbirääkimisi Islandiga ning toetati euro kasutuselevõttu Eestis järgmisel aastal.

Kriis mõjus laastavalt riikide rahandusele, kuna valitsused olid sunnitud laenama suuri summasid pankade päästmiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Nüüd kus majandus on taastumas, püütakse Euroopa 2020. aasta strateegiaga DeutschEnglishfrançais suunduda stimuleerivatelt kulutustelt eelarvedistsipliini ja strutkruurireformi saavutamisele.

Esmakordselt nõutakse liikmesriikide valitsustelt riiklike eesmärkide püstitamist, et aidata ELil saavutada kvantitatiivseid eesmärke tööhõive, hariduse, vaesuse vähendamise, kliimamuutuste ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Riiklikud eesmärgid tuleb sätestada üksikasjalikes kavades ning nende saavutamiseks tehtavaid edusamme jälgitakse.

 

Euroopa 2020. aasta strateegiaga DeutschEnglishfrançais

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad