Navigatsioonitee

Põhimõtte "saastaja maksab" kohaldamine pangandussektoris - 26/05/2010

Hoiupõrsas euro pangatähtedega ©EU

Komisjon teeb ettepaneku pangamaksu kohta, et katta pankrotistunud pankade tegevuse lõpetamisega seotud kulud.

See ettepanek on komisjoni esimene konkreetne püüdlus luua ühine lähenemisviis pangamaksudele, mis on pärast finantskriisi puhkemist muutunud ELi liikmesriikide valitsuste hulgas üha levinumaks. Samuti võib kogu ELi hõlmavate eeskirjade puudumine viia riiklike pangandusturgude vahelise konkurentsi moonutamiseni. Järgmise kriisi ajal võib see põhjustada ka takistusi piiriüleses koostöös.

Asjaomase kava raames kasutaksid valitsused pangamaksudest saadavat tulu, et luua ühiste eeskirjade alusel tegutsevad fondid. Kõnealuseid fonde on võimalik kasutada pangakriiside nõuetekohaseks lahendamiseks.

Raha aitaks katta sellised kulud nagu õigusabi, ajutise tegevuse ning langenud väärtusega varade ostu ja haldamisega seotud kulud. Olles reaalseks rahaallikaks, aitaksid need pangakriiside lahendamise fondid DeutschEnglishfrançais kriiside ulatust piirata ning vältida varade kiirmüüki.

Mitmed riigid, sealhulgas näiteks Saksamaa ja Rootsi, on kehtestanud pangamaksud või kaaluvad nende kehtestamist. Kuid puudub konsensus selles osas, kui suur peaks asjaomane maks olema või kuidas seda raha kasutada. Mõned riigid soovivad kasutada fonde tulevaste pangakriiside ärahoidmiseks või praeguse pangakriisiga kaasnenud kaotuste korvamiseks. Teised aga pooldavad pangamakse, kuna see on võimalus vähendada oma eelarvepuudujääki.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnieri sõnul ei oleks fondid kindlustuspoliisiks, mida kasutataks raskustes pankade turgutamiseks. Selle asemel loodetakse, et need aitavad vältida kulusid, mida pankade päästmiseks peavad kandma maksumaksjad, vähendades ühe panga tegevuse lõpetamisest tingitud negatiivset mõju kogu asjaomasele sektorile.

"Usun põhimõtet "saastaja maksab". Peame looma süsteemi, millega tagatakse, et tulevaste pangakriiside kulud kannab finantssektor", ütles Barnier.

Finantskriisi ajal kulutasid valitsused kõikjal Euroopas ja kogu maailmas suuri summasid riigi raha, et päästa panku ja toetada oma riigi majandust.

Praeguse seisuga kehtestataks maks üksnes pankadele. Seda ei kohaldata näiteks investeerimisfondide või kindlustusasutuste suhtes. Pankade sissemaksete aluseks oleks nende kohustused, varad ja kasum, kuid täpne meetod ei ole veel kindlaks määratud. Samuti ei ole praegu veel teada summa, kuid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovituse kohaselt võiks see olla 2-4% SKPst.

Ettepanek täiendab ELi kava tulevaste finantskriiside lahendamiseks. Kõnealuses kavas nõutakse põhjalikumat järelevalvet, paremat ettevõtete juhtimist ning rangemaid eeskirju.

EL võib asjaomast ettepanekut esitleda G 20 riikidele võimalusena püüda lahendada nn hukule määratud pankade probleemi kõikjal maailmas. Eeldatavasti arutavad ELi juhid asjaomast ettepanekut juunis, enne kuu lõpus toimuvat G20 riikide tippkohtumist.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad