Navigatsioonitee

Langev ELi majandus stabiliseerub toetusmeetmete jõustumisel - 04/05/2009

Ärimees ajalehte lugemas ©EC

EL seisab silmitsi suurima majanduslangusega pärast Teist maailmasõda. Inflatsioon on langenud, kuid tugeva hoobi on saanud tööhõive ja riigi rahandus. Olukord peaks stabiliseeruma 2010. aastal.

Viimase ametliku majandusprognoosi English kohaselt langeb ELi majandus 2009. aastal 4 %, pärast 0,8 %-list kasvu 2008. aastal. Finantskriisil, maailmamajanduse järsul langusel ning eluasemeturgude jätkuval korrigeerimisel mõnedes riikides on olnud tõsised tagajärjed peaaegu kõigis ELi liikmesriikides.

Majandust stimuleerivate eelarvepõhiste ja fiskaalmeetmete jõustudes on aga oodata majanduskasvu taastumist enne järgmise aasta lõppu (vaatamata 2010. aastaks prognoositud -0,1 %-lisele kogukasvule). Näitajad, mis oma põhiolemuselt on samad nii euroala kui ka ELi puhul tervikuna, on võrreldes sügisprognoosi ja 2009. aasta jaanuari vaheprognoosiga tagasihoidlikumad.

Inflatsioon on viimastel kuudel järsult langenud. 2009. aastal on tarbijahinna harmoneeritud indeksi English inflatsioon (ametlik näitaja) ELis ennustatavalt veidi madalam kui 1 % (ja euroalal 0,5 %). 2010. aastal kasvab see eeldatavasti järk-järgult 1,25 %-ni.

Nii ELis kui ka euroalal on sellel aastal oodata tööhõive määra vähenemist 2,5 % ning 2010. aastal lisaks veel 1,5 %. Aajavahemikul 2009–2010 võib ELis kaduda kokku umbes 8,5 miljonit töökohta, võrreldes aastatega 2006–2008, mil loodi 9,5 miljonit töökohta.

Tõsise löögi on saanud ka riigi rahandus. 2009. aastal ELi riikide eelarvepuudujääk tervikuna enam kui kahekordistub (2008. aasta 2,3 %-lt SKPst 6%-ni) ning suureneb veelgi 2010. aastal (7,25 %-ni SKPst). Selle põhjuseks on vähenenud maksutulud ning majanduse taastamiseks tehtavad riiklikud kulutused.

Teise maailmasõja järgse suurima majanduslanguse tingimustes on prognoosid endiselt ebakindlad. Palju sõltub finantskriisi järelmõjudest – kuidas reageerivad majanduse eri osad mujal toimuvale ning kui tõhusaks osutuvad eelarvelised ja fiskaalmeetmed.

Komisjon avaldab majandusprognoosi neli korda aastas. Põhjalikud kevad- ja sügisprognoosid hõlmavad majanduskasvu, inflatsiooni, tööhõivet, eelarvepuudujääki ning valitsemissektori võlga kõigis ELi liikmesriikides ning mitmes ELi mittekuuluvas riigis. Väiksemamahulised vaheprognoosid, mis avaldatakse tavaliselt veebruaris ja septembris, käsitlevad pärast eelneva prognoosi avaldamist toimunud arengut üksnes suurima majandusega riikides.

Finants- ja majanduskriis – faktid ja poliitika DeutschEnglishespañolfrançaisportuguês

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad