Navigatsioonitee

ELi liikmesriikide juhid on majanduskriisiga silmitsi seistes otsusekindlad - 20/03/2009

Eesistuja Tšehhi Vabariigi logo nõukogu hoonel Brüsselis © EC

Tippkohtumisel käsitletakse majanduskriisi erinevatest tahkudest: finantsturu reguleerimine, majanduse ergutamine, tööga kindlustatus

Riigijuhid leppisid kokku ELi fondidest kasutamata jäänud 5 miljardi euro eraldamises energeetikasektori ja internetiühenduste tõhustamiseks. Samuti otsustasid nad tõsta abi ülempiiri, mida EL annab raskustesse sattunud riikidele. Krediidiliini riikidele, kus euro ei ole käibel, suurendati 50 miljardi euroni.

Samuti lubasid ELi liikmesriikide juhid Rahvusvahelisele Valuutafondile täiendavalt eraldada 75 miljardit eurot raskustesse sattunud riikide abistamiseks.

Kahepäevase tippkohtumise lõppedes tegid ELi liidrid ühisavalduse, milles märkisid, et Euroopa Liit on teinud suuri edusamme detsembris vastu võetud 200 miljardi euro suuruse stiimulpaketi rakendamisel. Riigijuhid avaldasid veendumust, et meetmed (mis hõlmavad nii maksukärpeid kui ka pankade tagatismeetmeid) elavdavad majandust, kuid see võtab aega.

Komisjoni president José Manuel Barroso märkis, et vajadusel vaadatakse asjaomane pakett tulevikus uuesti läbi, kuid praegu tuleb keskenduda selle rakendamisele.

27 liikmesriigist koosnev EL kulutab nüüd kahe aasta jooksul ligikaudu 400 miljardit eurot (ligikaudu 3,3 % oma sisemajanduse koguproduktist), et võidelda aastakümnete rängima majanduskriisiga. Lisaks stiimulmeetmetele, hõlmab kõnealune summa ka sotsiaalkulutuste suurendamist, kuna töötuse määr kasvab pidevalt. ELi töötuse määr oli jaanuaris 7,6 %, mis on kahe eelmise aasta kõrgeim.

Paljud ELi riigijuhid on väljendanud muret kuluta-nüüd-maksa-hiljem poliitika kaudu eelarvepuudujäägi üles kruvimise üle. Nende sõnul peaksid ELi liikmesriigid võimalikult kiiresti vähendama eelarve puudujääki tasemeni, mis tagaks riigi rahanduse jätkusuutlikkuse. Paljud riigid rikuvad ELi eeskirju, mille kohaselt peab eelarve puudujääk jääma alla 3 % SKPst.

Pidades silmas 2. aprillil toimuvat G20 tippkohtumist, esitasid riigijuhid oma ühise seisukoha selle kohta, kuidas parandada finantssektori reguleeritust ja järelevalvet.

5 miljardi euro suurune ELi fondide ülejääk sisaldab eraldisi kliimamuutusi põhjustava süsiniku sidumiseks ning gaasi importimiseks Kaspia mere piirkonnast. Huvi uue gaasijuhtme avamise vastu on suurenenud eelkõige jaanuaris Moskva ja Ukraina vahel puhkenud gaasivaidluse tõttu, mil peatati gaasitarned Ida-Euroopasse.

Samuti kiitsid ELi liikmesriikide juhid heaks tihedamate sidemete loomise idas paiknevate riikidega Englishfrançais. Gruusia-Venemaa sõda on kõnealuse küsimuse päevakorda tõstnud.

Iiri valitsus viis ELi riigijuhid kurssi oma plaanidega, mis käsitlevad Lissaboni lepingu referendumi taaskorraldamist.

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad