Navigatsioonitee

Euroopa peab meeles raudse eesriide langemist - 06/11/2009

Euroopa tähistab 20 aasta möödumist Berliini müüri langemisest

9. novembril möödub 20 aastat päevast, mil Ida-Saksamaa valitsus andis survele järele ning lubas oma riigi kodanikel vabalt liikuda kommunistlikust Ida-Berliinist Lääne-Berliini.

1989. aastal võeti see uudis esialgu vastu umbusuga – pärast seda aga korraldati juubeldavaid tänavapidustusi, tekkisid pikad järjekorrad teise poole külastamiseks ning järgnesid emotsionaalsed taaskohtumised. Kõnealune päev tähistas liikumiste (sageli põrandaaluste) tipphetke Ida-Euroopa kommunistlike režiimide vastu.

Kõikjal Euroopas toimuvate kultuuriüritustega DeutschEnglishfrançaispolski tähistatakse raudse eesriide langemist. Ühendkuningriigis projekteeritakse 1989. aastast pärinevad ikoonpostrid olulisematele ehitistele. ELi esinduses Iirimaal Dublinis seatakse üles näitus.

Berliini müür eraldas Ida- ja Lääne-Berliini alates 1961. aastast.

Esimesed märgid muutustest ilmnesid juba 1988. aastal, kui Poola valitsus nõustus pärast streikide lainet pidama läbirääkimisi opositsiooniliikumisega Solidaarsus. Rahulolematuse lained levisid seejärel kõikjal Ida-Euroopas.

Ungari avas oma piirid Austriaga 1989. aasta mais, tekitades sellega esimese mõra raudsesse eesriidesse. Augustis moodustasid 2 miljonit inimest Balti riikidest – Lätist, Eestist ja Leedust 600 km pikkuse inimketi, ühendades nende riikide pealinnad, et pöörata tähelepanu oma iseseisvumispüüetele.

3. oktoobril 1990 ühendati Ida- ja Lääne-Saksamaa ametlikult ning endise Ida-Saksamaa territooriumist sai osa EList. Kuna ülejäänud kommunistlikud režiimid lagunesid ning nende asemele tekkisid uued vabade valimiste teel valitud institutsioonid, koostati kavad, mille alusel abistati neid riike ELi liikmelisuse kriteeriumidele saavutamisel. Need hõlmasid stabiilsete demokraatlike institutsioonide asutamist, õigusriigi põhimõtte rakendamist, inimõiguste kaitset ning toimiva turumajanduse olemasolu.

Hiljem õnnestuski kümnel endisel kommunistlikul riigil need kriteeriumid täita. 2004. aastal said ELi liikmeteks Tšehhi Vabariik, Poola, Läti, Leedu, Eesti, Ungari, Slovakkia ja Sloveenia. 2007. aastal ühinesid ELiga lisaks Rumeenia ja Bulgaaria.

ELi kodanikud saavad nüüd vabalt reisida, töötada ja õppida 27 liikmesriigis, ettevõtted saavad kasu üha integreeritumast ELi turust ning Slovakkia ja Sloveenia on suutnud isegi täita tingimused ELi euroalaga ühinemiseks.

Kõik see on aidanud kaasa rahu ja stabiilsuse kestmisele Euroopas. EL on sellise olukorra jätkumisest huvitatud.

 

Lugege täiendavalt nn raudse eesriide kohta DeutschEnglishfrançaispolski

ELi ajalugu

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad