Navigatsioonitee

ELi kalandus hädaolukorras – päästke meie kalavarud! - 23/04/2009

Komisjon palub abi ELi kalanduse reformimiseks.

Aasta on 2020 ja kalandustööstuses on õitseaeg. Minevikku on jäänud varem laialt levinud ülepüük. Peaaegu kõik Euroopa kalavarud on taastunud ning kalapüük on rannikupiirkondade noorte jaoks jälle populaarne elatise teenimise viis.

Nii algab ELi aruanne Euroopa kalanduse tuleviku kohta English. Kuid kõnealuses dokumendis tehakse kiiresti selgeks, et asjaomane nägemus jääb reaalsusest väga kaugele. Selleks et seda teostada, peab EL oma poliitikas tegema kannapöörde.

Aruanne on esimene samm loodetavasti radikaalselt erineva lähenemisviisi suunas. Järgmistel kuudel ootab komisjon uue kava koostamise eesmärgil nõuandeid kõigilt neilt, kes asjaomasest tööstusharust hoolivad.

„Me ei soovi lihtsalt uut reformi,” ütles kalanduse volinik Joe Borg. „Vaatame läbi isegi praeguse poliitika põhialused ning uurime igat aspekti.”

Tavapäraselt tuleks praegune poliitika danskDeutschελληνικάEnglishespañolfrançaisitalianoNederlandsportuguêssuomisvenska, mida uuendati viimati aastal 2002, läbi vaadata alles 2012. aastal. Kuid olukord on muutunud liiga pahaendeliseks, et sellega nii kaua oodata.

Juba 88 % Euroopa kalavarude puhul toimub ülepüük. Kogu maailmas on kõnealune näitaja üksnes 25 %. Peaaegu üks kalaliik kolmest ei suuda tavapärasel tasemel taastuda, sest täiskasvanud isendite populatsioon on liigselt kahanenud. Põhjameres püütakse näiteks 90 % tursast enne, kui nad jõuavad kudeda.

See aitab selgitada, miks Euroopa, kes on Hiina järel maailmas suurim kalandushiid, impordib nüüd kaks kolmandikku oma kaladest.

Peamine probleem seisneb selles, et kalalaevu on palju, kala aga vähe. Euroopa kalalaevastik, kuhu kuulub ligikaudu 88 000 eri suuruse ja võimsusega laeva, on viimastel aastatel väiksemaks muutunud, kuid seda ei ole märgata, sest tehnoloogia arenedes muutuvad laevad tõhusamaks. Kalavarude taastamiseks ja majanduse elujõulisuse tagamiseks on vaja veelgi radikaalsemat vähendamist.

Aruandes pööratakse tähelepanu ka suurtele toetustele, mida riikide valitsused asjaomasele tööstusharule annavad. Selle tulemuseks on ülepüügi süvenemine.

EL kehtestab kalapüügikvoodid, kuid nende ebapopulaarsete kvootidega ei ole suudetud merede olukorda taastada. Protestiks merikeele ja tursa püügikvootide vastu blokeerisid Prantsusmaa kalurid hiljuti mitmed La Manche’i väina sadamad.

Asjaomane tööstusharu on jätkuvalt oluline tööhõiveallikas, kuid kõige enam töökohti on seotud töötlemise, pakendamise ja muu otseselt kalapüügiga mitte seotud tegevusega. Üksnes ligikaudu 190 000 inimese töö on just kalapüük.

Täiendav teave ELi kalanduspoliitika danskDeutschελληνικάEnglishespañolfrançaisitalianoNederlandsportuguêssuomisvenska kohta

Kõrge kontrastsusega versioon Tavaline kirjasuurus Kirjasuurus 200 % saada sõbrale prindi see lehekülg

 

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah Ei

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?

Kasulikud viidad