Navigatsioonitee

Euroopa keeleoskuse näitaja

Euroopa keeleoskuse näitaja eesmärk on pakkuda rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid võõrkeelte õpetamise ja õppimise tulemuste kohta ELis.

Näitaja aitab riiklikel ametiasutustel välja töötada keeleõppealast poliitikat ja täiustada riiklikke standardeid.

Andmete kogumine – keeleoskuse uuring

Selleks et koguda näitaja jaoks andmeid, viiakse kogu ELis läbi Euroopa keeleoskuse uuring

Uuringu käigus kontrollitakse igas riigis õpilaste keeleoskust kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisharjutuste abil selles riigis kahes kõige enam õpetatavas Euroopa keeles (milleks on kas inglise, prantsuse, saksa, itaalia või hispaania keel). Representatiivsesse valimisse kuuluvad õpilased peavad uuringu ajal viimast aastat omandama teise taseme alumise astme haridust.

Võõrkeele rääkimisoskust kontrollitakse tulevaste uuringute raames.

Uuringu esimeses etapis osaleb 16 riiki ja/või haridussüsteemi: Belgia (flaami-, prantsus- ja saksakeelsed kogukonnad), Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Inglismaa, Kreeka, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi ja Sloveenia.

Uuringus kasutatakse Euroopa keeleõppe raamdokumenti ning selle raames võetakse arvesse taustategureid, mis võivad õpilaste keeleõpet mõjutada.

Ajakava

2011

Uuring viiakse läbi kõigis osalevates riikides

Juuni 2012

Avaldatakse lõpptulemused

2012. aasta lõpp

ELi teatis, mis käsitleb senise töö põhjal loodavat võimalikku võrdlusalust ning keeleoskuse uuringu teist etappi.

Keskastmeõpilaste hulgas esimeses ja teises enim õpetatavas võõrkeeles läbiviidud testide tulemuste järeldusi kasutatakse keeleoskuse näitaja väljatöötamiseks. Samas kogutakse ja analüüsitakse ka taustaandmeid, et määratleda need tegurid, mis mõjutavad keeleõpet kõige rohkem.