Sooline võrdõiguslikkus

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Selle ajalugu algab aastast 1957, kui Rooma lepingusse kaasati võrdse töö eest võrdse tasu põhimõte.
Euroopa Liidu saavutused naiste ja meeste võrdõiguslikkuse soodustamisel on aidanud muuta paljude Euroopa kodanike elu paremaks.
Kuigi ebavõrdsus pole veel lõplikult kadunud, on ELis viimastel aastakümnetel toimunud oluline edasiminek. Eelkõige on sellele kaasa aidanud:
- võrdset kohtlemist käsitlevad õigusaktid;
- soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamine (sooperspektiiviga arvestamine kõigis teistes poliitikavaldkondades);
- erimeetmed naiste edutamiseks.
Muu hulgas annavad lootust sellised suundumused nagu naiste kasvav hulk tööturul ning nende edusammud parema hariduse ja väljaõppe omandamisel.
Siiski pole sugudevahelised lõhed kuhugi kadunud ja tööturul valitseb endiselt naiste ülekaal madalama palgaga sektorites, samas kui vastutusrikastel ametikohtadel on naiste osakaal liiga väike.
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia
esindab Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse tööprogrammi aastateks 2010-2015. Tegu on igakülgse raamistikuga, mis kohustab komisjoni edendama soolist võrdõiguslikkust kõigis oma poliitikavaldkondades järgmiste temaatiliste prioriteetide kaudu:
-
naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine
; -
võrdne tasu samaväärse töö eest
; -
võrdõiguslikkus otsustamistasandil
; -
väärikus, isikupuutumatus ja soolise vägivalla lõpetamine
; -
soolise võrdõiguslikkuse edendamine väljaspool ELi piire
; - horisontaalsed küsimused (soorollid, seadusandlus
ja juhtimisvahendid).
Strateegias toonitatakse soolise võrdõiguslikkuse panust majanduskasvu ja säästvasse arengusse ning toetatakse soolise võrdõiguslikkuse mõõtme rakendamist Euroopa 2020. aasta strateegias
. Strateegia toetub naiste harta prioriteetidele seoses naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tegevuskava





















kogemustega.
Edusammudest antakse ülevaade igal aastal
naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aruandes
.



