Navigatsioonitee

Avaleht

Tsiviilõigus RSS

Avatud piiridega Euroopas esineb arvukalt olukordi, mille tagajärjel võivad kodanikud sattuda teise ELi liikmesriigi kohtu ette.

Rohkem piiriüleseid vaidlusi

Isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise õiguste üha laialdasem kasutamine võib paratamatult kasvatada võimalike piiriüleste vaidluste hulka.

Näiteks:

  • puhkusel viibides võib juhtuda õnnetusi;
  • interneti vahendusel võidakse tellida välismaalt kaupa, mida ei panda üldse teele või millel ilmneb puudusi;
  • lapsevanem võib võtta lapsed kaasa ja asuda elama võõrasse riiki teise vanema nõusolekuta.

Tõelises Euroopa õigusruumis ei tohiks miski takistada inimestel oma õiguste kasutamist või sundida neid sellest loobuma. Neile ei tohiks takistuseks saada ELi liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide erinevus ja keerukus.

Õigusalane koostöö

EL on kehtestanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on aidata inimesi piiriülestes kohtuvaidlustes. Liit püüab tagada, et inimestel oleks võimalik pöörduda ükskõik millise ELi liikmesriigi kohtute ja muude ametiasutuste poole sama lihtsalt nagu oma kodumaal.

Piiriülese õigusemõistmise kättesaadavust parandatakse peamiselt järgmiste vahenditega:

  • vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis põhineb ELi liikmesriikide vastastikusel usaldusel;
  • vahetu õigusalane koostöö liikmesriikide kohtute vahel.

Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa tasandil vastu võetud üle 20 õigusakti.

Õigusalane koostöö tsiviilasjades tähendab selgete eeskirjade olemasolu järgmistes küsimustes:

  • milline ELi liikmesriik omab õiguspädevust;
  • milline kohus on pädev asja menetlema;
  • milliseid õigusakte kohaldatakse;
  • kuidas tagada ühes riigis vastuvõetud kohtuotsuste raskusteta tunnustamine ja jõustamine teistes riikides.

Piiriüleste erimeelsuste leevendamisele on oluliselt kaasa aidanud ka alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid, näiteks lepitusmenetlus.

Kuidas aitab tsiviilõigus kaasa ELi majanduskasvule?

Selleks, et inimesed ja ettevõtted saaksid ELi ühtse turu eeliseid täielikult ära kasutada, peab neil olema (võrdselt kõigis riikides) lihtne juurdepääs õigusele.
Kogu ELi hõlmavad eeskirjad on vajalikud:

  • piiriüleste kohtuvaidluste puhul;
  • selleks, et tagada hea koostöö erinevate riikide kohtute vahel;
  • kohtuotsuste vabaks liikumiseks kõikjal ELis.

Ettevõtluskeskkonda saab märkimisväärselt parandada järgmiste meetmete kaudu:

  • kaubandusalaste nõuete tõhusam jõustamine;
  • piiriüleste kohtuvaidluste raames tehtud otsuste jõustamise lihtsustamine (bürokraatia ja kulude vähendamine);
  • selliste eeskirjade kehtestamine, mis aitaks võlausaldajatel piiriüleselt antud laenu tagasi saada (praegu jääb 63% sellest tagasi saamata);
  • ELi maksejõuetusmenetluste ajakohastamine, et aidata ettevõtlusega jätkata ka neil äriühingutel, kes peaksid sellest muidu loobuma.

ELi liikmesriike julgustatakse samuti muutma oma kohtusüsteeme tõhusamaks ning rakendama oma majanduse elavdamise programmide raames vajalikke kohtureforme, aidates seega kaasa ka poliitikale „Õigussüsteem majanduskasvu heaks”.