Navigatsioonitee

Promotional :: „Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni”.

„Merealased teadmised 2020: merepõhja kaardistamisest ookeaniprognooside koostamiseni”.

25 November 2013

Avaliku arutelu tulemused. Kokkuvõte

29. augustil 2012 algatas Euroopa Komisjon arutelu algatust „Merealased teadmised 2020” käsitleva rohelise raamatu kohta . Eesmärk oli saada rohkem teavet sidusrühmade arvamuste kohta seoses algatuse edasise haldamisega ja erasektori võimaliku kaasamisega. Arutelu lõpetati 15. detsembril 2012.

Kokku saadi 244 vastust (29 kodanikeühendustelt, 43 erasektorilt, 95 avalikult sektorilt ja 77 teadusringkondadelt) 30 riigist, sealhulgas riikidest väljastpoolt ELi, kellel on liikmesriikidega ühine veepiir. Paljud vastused, eelkõige liikmesriikide valitsuste omad, olid koostatud ulatusliku riikliku arutelu tulemusena ja kajastasid paljude organisatsioonide tasakaalustatud seisukohti. Seega oli tegemist esindusliku valimiga.

Arutelu käigus käsitleti üksikasjalikult mitut õiguslike ja tehniliste küsimustega seotud nüanssi, mis on väga olulised algatuse „Merealased teadmised 2020” järgmise etapi puhul, kuid peamised järeldused olid järgmised:

(1) Kõik kasutajarühmad nõustusid, et juurdepääs merendusandmetele, nii töötlemata kui ka koondandmetele, peab olema vaba. Kodanikud on seisukohal, et ookeanid on ühine rikkus ja seega peaksid merendusandmed olema piiranguteta kättesaadavad, eriti kui andmete kogumist rahastatakse riiklikest vahenditest. Erasektor on enamasti nõus vaba juurdepääsuga andmetele, välja arvatud juhul, kui see võib riivata ärihuvisid või kui andmete kogumise esmast põhjust käsitletakse vääralt. Ametiasutuste arvates võimaldaks vaba juurdepääs vähendada keskkonna seisundi jälgimise kulusid. Peaaegu kõik vastajad väljendasid veendumust, et see lihtsustaks juurdepääsu uurimisprojektide andmetele.

(2) Nimetati ka mõned erandid, mis olid seotud riikliku julgeolekuga, kultuuripärandile ning ohustatud ökosüsteemidele põhjustatava kahjuga, äriteabega, vajadusega anda teadlastele aega tulemuste avaldamiseks ning ohutuse ja vastutusega seotud küsimustega andmete väärtõlgenduse korral.

(3) Üldiselt arvasid vastajad üksmeelselt, et ühine platvorm kalandusandmete ja muude merendusandmete jagamiseks, sealhulgas ELi kosmoseprogrammi Kopernikuse raames, peaks olema pikaajaline meede. Kõnealuste süsteemide integreerimine peaks võimaldama kaardistada valdkondadevahelisi probleeme takistusteta ja eri ajavahemike jooksul. Selleks on vaja tagada andmete ristkasutus ja asjakohaste kvaliteedikontrollimeetmete rakendamine.

(4) Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) praegust ülesehitust, eelkõige andmete liigitamist seitsmesse valdkonda (geoloogia, batümeetria, füüsika, keemia, bioloogia, füüsilised elupaigad ja inimtegevus), peeti usaldusväärseks.

(5) Tõsteti esile algatuse EMODnet potentsiaali aidata kaasa keskkonna- ja kalandusalase aruandluse koostamisele. Aja jooksul saaks protsessi, mille käigus ametiasutused esitavad oma juriidilise kohustuse täitmiseks merekeskkonda või kalandust käsitlevaid aruandeid, asendada järk-järgult protsessiga, mille käigus tehakse andmed internetis kättesaadavaks ja pädev asutus levitab neid ühise tehnoloogia abil. See vähendaks halduskoormust.

(6) Suur osa vastajatest nõustus, et on vaja mehhanismi, mis võimaldaks teavitada liikmesriike ja ELi iga merebasseini puhul kõige kulutõhusamast proovide võtmise ning uurimis- ja järelevalvekavast. Tehti ettepanek, et selles mehhanismis peaksid osalema teadusasutused, piirkondlikud merekonventsioonid, piirkondlikud hüdrograafiakomisjonid ja andmete kogumisega tegelevad asutused. Korrapärase toimimise raames tuleks arvesse võtta muutuvaid vajadusi ja tehnoloogia arengut.

(7) Erasektor soovis suuremat kaasatust andmete ühiskasutuse algatustesse nagu EMODnet. Tööstussektori esindajad olid üldiselt nõus, et nende avamererajatisi ja laevu kasutataks ookeanide seires ulatuslikumalt, kuid nad eelistaksid mitteseadusandlikku lähenemisviisi.

(8) Mitme vaatlustehnoloogia puhul leiti, et need vajaksid veel täiendavat uurimist. Seda peeti esmatähtsaks näiteks uute andurite puhul, millega saab mõõta parameetreid automaatselt ilma, et proove peaks saatma laborisse.
 
Kõik vastused ja koondaruanne on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil. Vastajail paluti kontrollida, kas kokkuvõtte kavandis on nende seisukohad õigesti kajastatud. Tagasisidest lähtuvalt tehti mõned väiksemad parandused. Lõpparuanne on peamine sisend mõju hindamisel, et teha kindlaks, kuidas oleks kõige parem edasi liikuda ja saavutada algatuse „Merealased teadmised 2020” puhul parim tulemus riigiasutuste, erasektori ja teadusringkonna jaoks ning toetada innovatsiooni ja vähendada teadmatust meres toimuva suhtes.

Otsing

Otsing uudistes en