Navigatsioonitee

News :: Euroopa Komisjon analüüsib Euroopa Kalandusfondi riikliku rahastamise tõhusust

Euroopa Komisjon analüüsib Euroopa Kalandusfondi riikliku rahastamise tõhusust

(08/02/2013) Euroopa Komisjoni Euroopa Kalandusfondi rakendamise viies aastaaruanne sisaldab analüüsi selle kohta, kuidas Euroopa Kalandusfondi (EKF) programmid on aidanud kaasa programmiperioodiks 2007–2013 püstitatud algeesmärkide saavutamisele. Analüüsis kasutatakse esimese nelja aasta tulemusi, et uurida, mil määral on EKFi meetmed aidanud saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke.

Järeldustes keskendutakse mõnele kõige olulisemale meetmele EKFi nelja peamise telje raames. Need hõlmavad laevastiku kohandamist (1. telg), vesiviljelust, töötlemist ja turundust, sisevetekalandust (2. telg), ühist huvi pakkuvaid meetmeid (3. telg) ning kalapüügipiirkondade jätkusuutlikku arengut (4. telg).

  • Vesiviljelus ja töötlev tööstus saavad enamiku EKFi 2. telje all eraldatud vahenditest (ligikaudu 300 miljonit eurot). Analüüsis jõutakse järeldusele, et vaatamata tootmisvõimsuse parandamiseks suunatud investeeringutele ei ole kogutootmine suurimates tootmisriikides alati kasvanud. Töökohtade arv töötlevas tööstuses, mis annab tööd rohkem kui 140 000 inimesele, on suurenenud 3%, kuid vesiviljeluse sektoris on kasv olnud mõõdukam.
  • Viimaste avaldatud andmete kohaselt moodustasid lammutamistoetused EKFi 1. telje alt tehtud väljamaksetest 56% ehk 202 miljonit eurot. Lammutamise eesmärk on vähendada püügialuste arvu, et viia püügivõimsus vastavusse olemasolevate vahenditega. Paraku kinnitavad tõendid, et lammutamisest saavad sageli kasu pigem majandusraskustesse sattunud alused kui need, mis mõjutavad kalavarusid kõige enam. Seda tõendab ka asjaolu, et üle poole kõikidest alustest, mis ELi laevastikuregistrist kustutati, ei saanud mingit riiklikku toetust.
  • Samuti analüüsiti eri meetodite mõjusust kalandussektori energiatõhususe edendamisel. Peale kütusetoetuste on EKFi projektidest toetatud püügivahendite asendamist ning vähem kütust tarbivate aluste ja seadmete projekteerimist. Kuigi toetused on aidanud kõrgete kütusehindadega toime tulla, on kalurid leidnud ka muid viise, kuidas kütuse tarbimist vähendada, näiteks kiiruse vähendamise ja läbimõelduma liikumisteekonna abiga. Selliste meetodite edukus on ilmselge: võrreldes 2009. aastaga kerkisid laevakütuse hinnad 2010. aastal 37,5%, ent ELi püügilaevastiku energiaarve suurenes samal perioodil vaid 11%.
  • Esialgsed tulemused näitavad, et kalapüügipiirkondade jätkusuutlikku arengut edendavad projektid (4. telg) on hakanud vilja kandma. 2011. aastal valiti kalapüügipiirkondades välja veel 1000 projekti, mis keskenduvad kohaliku majanduse mitmekesistamisele ja kalandustoodetele lisaväärtuse andmisele. See arv kasvas 2012. aastal veelgi tänu kalanduse kohalike tegevusrühmade arvu suurenemisele. Niisugused tegevusrühmad abistavad kohalikke toetuse saajaid kõnealuste projektide väljatöötamisel ja elluviimisel.

Need järeldused toetavad paljusid ettepanekuid, mis komisjon on esitanud oma Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) käsitlevas seadusandlikus ettepanekus. Majanduskriisi ja ühise kalanduspoliitika jätkusuutlikkust käsitlevate eesmärkide kontekstis püüab EMKF õppida mineviku eksimustest ning suunata riiklikud toetused sinna, kus need on kõige tõhusamad ja annavad parimaid tulemusi.

Lisateave: