Rahvastikurühmad

Soolise võrdõiguslikkuse küsimused

Bioloogiast ja ühiskonnast tulenevalt on meeste ja naiste puhul erinevad terviseohud ja tervisenäitajad ning erinev juurdepääs tervishoiuteenustele.

Euroopas elavad naised keskmiselt kauem kui mehed (naised 82 ning mehed 76 aastat), kuid hea tervise juures on nad seejuures peaaegu võrdne arv aastaid (naised 63. ning mehed 61. aastani).

ELi tervisestrateegia

Asjaomases strateegias  võetakse tervishoiupoliitika puhul arvesse sooline mõõde ning rõhutatakse vajadust lahendada erinevate sotsiaalsete rühmade vahel valitsevad tervisealase ebavõrdsusega seotud probleemid.

Naiste tervis

Mõned haigused – rinnavähk, osteoporoos, söömishäired – esinevad sagedamini naiste puhul. Teatavad haigused (endometrioos, emakakaelavähk) esinevad vaid naistel.

Aruandes „Andmed ja teave naiste tervise kohta Euroopa Liidus”  esitatakse ülevaade naiste tervisega seotud küsimustest.

Meeste tervis

Meeste puhul on suurem tõenäosus haigestuda ning surra kopsu ja pärasoolevähki, südame-veresoonkonnahaigustesse ning sattuda liiklusõnnetustesse. Mõned haigused (nt eesnärmevähk) esinevad vaid meestel.

Rohkem teavet meeste tervise kohta leidub aruandes „Meeste tervislik seisund Euroopas” .

Vaadake ka aruande laiendatud versiooni  ja brošüüri .

Sünnieelne ja vastsündinute tervishoid

Sõltuvalt määratlusest algab sünnieelne/vastsündinu periood 20-28 nädalat pärast munaraku viljastumist ning lõpeb 1-4 nädalat pärast imiku sündi. Sellel olulisel ajavahemikul osutuvad juhul, kui emal või imikul esineb sünnieelse/vastsündinu tervishoiuga  seotud probleeme, vajalikuks väga kvalifitseeritud teadmised.

Vaadake lisaks aruannet sünnieelsete uuringute kohta

Soojätkamishügieen

Soojätkamishügieen  on meie kõigi jaoks oluline, eelkõige juhul, kui soovime saada lapsi ning seisame silmitsi eostamisega seotud probleemidega. Kuna lapsi saadakse nüüd hilisemas eas, on soojätkamishügieeni probleeme käsitlev teave järjest asjakohasem.