Pärast rahvusvahelise naistepäeva esmakordset tähistamist 20. sajandi alguses, on naiste elu ning nende rolli ühiskonnas mõjutanud mitmed muutused ja arengusuunad. Naistele on antud suurem mõjuvõim, kuid siiski puutuvad nad iga päev kokku nende soost tulenevate ohtudega. Naiste tervis Euroopas on meie jaoks üks esmatähtsaid küsimusi.
Naiste oodatav eluiga Euroopas kasvab, kuid sama ei saa alati öelda nende elukvaliteedi kohta. Meie hinnangu kohaselt elab Euroopa naine vaid 75% oma eluaastatest tervena. Võite ette kujutada, millist kannatust, kaotust ning kulu see number väljendab.
Mitmed terviseprobleemid ohustavad just eelkõige naisi. Vähktõbi on üks neist haigustest, mis võib pöördumatult muuta nii naise elu kui ka tema sotsiaalset keskkonda. Rinna- ja emakakaelavähk on sagedased surmapõhjused.
Üks olulisimaid väljakutseid on rinnavähk. See on kaugelt kõige sagedasem naistel esinev vähk Euroopa Liidus (peaaegu iga kolmas vähijuhtum) ning sageduselt teine surmapõhjus.
Selline olukord on suureks väljakutseks ka kõigile neile, kes on pühendunud rinnavähist põhjustatud kannatuste leevendamisele – tervishoiutöötajatele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, hooldajatele, teadlastele, poliitikakujundajatele ja tööstusele. Viimase kahekümne aasta jooksul on tehtud suuri edusamme, suuresti tänu ELi meetmetele.
2009. aastal algatas Euroopa Komisjon Euroopa partnerluse vähivastaste meetmete võtmiseks, et kinnitada oma pühendumust täiustada vähktõve ennetust ja tõrjet. Partnerluse raames toetatakse liikmesriikide jõupingutusi vähendada aastaks 2020 uute vähijuhtumite arvu 15% võrra ning töötada välja riiklikud vähktõve tõrje kavad.
Nagu paljude teiste haiguste puhul, on ka vähktõve vastases võitluses esmatähtis tõhusam ennetus. Meie hinnangu kohaselt oleks kolmandik vähijuhtumitest välditavad. Öeldakse ju, et ennetus on parem kui ravi. Me teame riskitegureid ning üldsuse aitamine nende vältimisel peaks olema meie tegevuse keskmes.
