Võltsitud ravimite tootmine ja müük kujutab endast väga suurt ohtu rahvatervisele. Asjaomasel juhul kasutame mõistet „võltsitud” selleks, et eristada kõnealust küsimust intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud väärtegudest.
Võltsitud ravimitega kaubitsemine on kogu maailmas üha suurenev ebaseaduslik äri. Aastatel 2006–2009 ELi piiril konfiskeeritud võltsitud ravimite hulk kolmekordistus, jõudes 7,5 miljoni ühikuni. See arv ei hõlma ravimeid, mille puhul oli rikutud patendiseadusi.
Varem oli probleem seotud üksnes nn eluviisiravimitega. Kuid nüüd võltsitakse üha enam ka innovatiivseid ja elupäästvaid ravimeid (näiteks südamehaiguste raviks kasutatavaid ravimeid). Samuti on võltsitud ravimid jõudmas ELi seaduslikku tarneahelasse, mis tähendab seda, et asjaomaste ravimite müük ei piirdu enam üksnes selliste kanalitega nagu näiteks ebaseaduslik müük Internetis.
Euroopa Parlament kiitis 16. veebruaril heaks võltsitud ravimite vastast võitlust käsitleva õigusakti, milles on sätestatud üleeuroopalised ühtlustatud ohutus- ja kontrollimeetmed. Asjaomaste meetmetega tagatakse võltsitud ravimite lihtsam tuvastamine ning rangem kontroll ELis ning selle välispiiridel.
Uute meetmete hulka kuuluvad:
- kohustuslikud turvaelemendid ravimite välispakendil;
- rangemad nõuded selliste tehaste kontrollimiseks ja inspekteerimiseks, kus toodetakse ravimite aktiivseid toimeaineid;
- rangemad arvepidamise nõuded hulgimüüjatele;
- rangemad inspekteerimiseeskirjad;
- tootjate ja levitajate poolne teavitamiskohustus võltsitud ravimite kahtluse korral.
Riikide valitsused ja komisjon võtavad pärast konsulteerimist vastavate sidusrühmadega vajalikke meetmeid kõnealuse uue õigusakti ülevõtmiseks ja rakendamiseks.
