Iga aasta 7. aprillil tähistatav ülemaailmne tervisepäev on suurepärane võimalus mõelda oma tervise üle. Soovin, et kõigil eurooplastel oleks hea tervis ning juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele olenemata sellest, kus nad elavad. Tegelik olukord on paraku teistsugune.
Euroopa riikide vahel, aga ka eri riikide piires valitseb suur tervishoiualane ebavõrdsus. Paljudes ELi uutes idapoolsetes liikmesriikides on inimeste eluiga lühem kui läänepoolsemates liikmesriikides. Naiste keskmine eluiga erineb riigiti kuni 8 aasta võrra. Meeste puhul on see näitaja aga koguni 14 aastat. Erinevus tervena elatud aastate arvu osas on veelgi suurem – naiste puhul võib see olla koguni 18 aastat. Kõnealuse probleemiga tegelemiseks peaks 2009. aasta lõpuks vastu võetama komisjoni ettepanek tervishoiuga seotud ebavõrdsuse vähendamiseks ELis.
Praegune majanduskriis võib eurooplaste tervist veelgi halvendada. Sellisel ajal on rahvatervise kaitse veelgi olulisem. Loomulikult on tervis juba iseenesest väärtus, kuid see on ka oluline majanduslik vara. Terve elanikkond tähendab töövõimelist tööjõudu, kes ka vananedes jätkab töötamist ja tootmist.
Majanduskriis mõjutab eriti tugevalt haavatavamaid elanikkonnarühmi, nagu noored, sisserändajad ja pensionärid. Nimetatud inimrühmade tervise kaitseks on vaja neile suunatud erimeetmeid. Samuti tuleb tagada, et kõigil oleks juurdepääs teabele ja tervishoiuteenustele, mis võimaldavad neil elada tervetena ning haigustest puutumatutena.
Euroopa Komisjonil on oluline ülesanne aidata ELi liikmesriikidel investeerida tervishoidu ning kasutada tervishoiuressursse tõhusalt. Praegu ei ole aeg vähendada tervishoiule eraldatavaid vahendeid või lükata kulusid patsientide kanda, kelle sissetulekud on juba niigi vähenenud. Me ei tohi unustada, et tervis on meie suurim rikkus.
