Elektromagnetväljad

Poliitika

Elektrilised ja elektroonilised süsteemid on muutunud niivõrd üldlevinuks, et on raske kujutada ette elu ilma nendeta. Need muudavad meie elukvaliteeti mitmeti paremaks, kuid need loovad elektromagnetvälju (mitteioniseeriv kiirgus), mis võivad piisava tugevuse korral soojendada bioloogilist kude (nagu need teevad seda mikrolaineahjudes).

Elektromagnetkiirguse eri sagedusi väljendatakse hertsides (Hz) või ostsillatsioonides sekundi kohta, ning neid kasutatakse eri otstarvetel. Näiteks:

  • tugevad staatilised väljad (0 Hz) on kasutusel meditsiinilistes magnetresonantstomograafides;
  • madalaid sagedusi (50 Hz) kasutatakse meie kodudes ja büroodes tavapärases elektrivõrgus;
  • kõrgpingeliinides ja elektrilistes kodumasinates (nt tolmuimejad, föönid ja triikrauad);
  • kõrgeid sagedusi kasutatakse raadiote, televiisorite, mobiiltelefonide, Wi-Fi, mikrolainete jne puhul.

Mõned aastakümned tagasi olid inimtekkeliste elektromagnetväljade peamisteks allikateks raadio- ja teleantennid ning kõrgepingeliinid. Alates 1990ndatest aastatest on mobiilsidevahendite ning muude elektrooniliste seadmete ülikiire areng oluliselt suurendanud selliste elektromagnetväljade allikate ja liikide arvu, millega meil on kokkupuude. See on tekitanud küsimuse nende võimalikust kahjulikust mõjust tervisele.

Kõige sagedamini elektromagnetväljade kohta esitatavad küsimused ja nende vastused (kättesaadavad ka jaapani keeles) on kokku võetud Euroopa Komisjoni koostatud dokumendis.