Poliitika

Elektri- ja elektroonikasüsteemid on muutunud niivõrd üldlevinuks, et on raske kujutada ette elu ilma nendeta. Nad muudavad meie elukvaliteeti mitmeti paremaks, kuid nad loovad elektromagnetvälju (mitteioniseeriv kiirgus), mis võivad piisava tugevuse korral soojendada bioloogilist kude (nagu nad teevad seda mikrolaineahjudes).

Elektromagnetkiirguse eri sagedusi väljendatakse hertsides (Hz) või ostsillatsioonides sekundi kohta, ning neid kasutatakse eri otstarvetel. Näiteks:

  • tugevad magneetostaatilised väljad (0 Hz) on kasutusel meditsiinilistes magnetresonantstomograafides
  • madalaid sagedusi (50 Hz) kasutatakse meie kodudes ja büroodes tavapärases vahelduvvooluga elektrivõrgus
  • kõrgpingeliinides ja elektrilistes kodumasinates (nt tolmuimejad, föönid ja triikrauad)
  • kõrgeid sagedusi kasutatakse raadiote, televiisorite, mobiiltelefonide, Wi-Fi, mikrolainete jne puhul

Veel mõnikümmend aastat tagasi olid inimtekkeliste elektromagnetväljade peamisteks allikateks raadio- ja teleantennid ning kõrgepingeliinid. Alates 1990. aastatest on telekommunikatsioonivahendite ning muude elektrooniliste seadmete ülikiire areng oluliselt suurendanud elektromagnetväljade allikaid ja liike, millega meil on kokkupuude. See on tekitanud küsimuse nende võimalikust kahjulikust mõjust tervisele.

Kõige sagedamini esinevad küsimused ja vastused Valige lingiga seotud tõlked English (en) 日本語 (ja) (kättesaadavad ka jaapani keelespdf(457 KB)) elektromagnetväljade kohta on kokku võetud Euroopa Komisjoni poolt koostatud dokumendis.