Inimeste tervis
Kliimamuutustel on
- otsesed mõjud inimeste tervisele, nt muutused putukate (sääskede ja puukide) vahendusel inimestele edasikantavate haiguste esinemise osas;
- kaudsed mõjud, nt muutused õhu- ja vee kvaliteedi osas või äärmuslikest ilmastikuoludest tulenevad mõjud.
ELi liikmesriike julgustatakse tegema koostööd, et kõnealuste küsimuste puhul tõhusamalt tegutseda. Kliimamuutuste arvesse võtmiseks on läbi vaadatud valmisoleku planeerimine ning seda testitakse riikidevahelise reageerimisvalmiduse ning koordineerimise osas, keskendudes eelkõige riiklikele valmisoleku kavadele.
Loomade tervis
Hiljutised arengud näitavad, et kliimamuutustel on mõju loomade tervisele, nt 2006. aastal puhkenud katarraalne palavik (nakkushaigus) ning selle levik Rootsini (väljapoole selle varasemat levikuala).
Ühenduse uues loomatervishoiu strateegias keskendutakse pigem loomade haiguste ennetamisele kui neile reageerimisele. Selle tegevuskavas kaalutakse kliimamuutuste mõju loomade tervisele.
Väljatöötamisel on loomahaiguste infosüsteem (ADIS), et parandada epidemioloogiliste andmete kogumist. Loomahaiguste seire tõhustamine ning täiendavate vaktsiinipankade loomine teatavate loomahaiguste puhul võimaldab riskihaldajatel puhkevate taudide korral tõhusamalt reageerida.
Taimetervis
Kliimamuutused mõjutavad taimede vastuvõtlikkust kahjuritele ning haigustele. Soojemad suved ning lühemad talved põhjustavad üldiselt kahjulike organismide hulga suurenemist ning nende geograafilise levikuala laienemist ning võimaldavad uute kahjulike organismide kandumist ELi aladele. Kliimamuutused põhjustavad ka muutusi kasvatatavate põllukultuuride osas, luues uusi võimalusi kahjurite levikuks ning haiguste tekkeks.
Praegu kehtiv ELi taimetervise kord (mis on hetkel läbivaatamisel) keskendub põllumajandust, metsandust ja looduslikku keskkonda mõjutavate kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel karantiinile. Uus taimetervise strateegia koostatakse välja selleks, et lahendada muu hulgas tõhusamalt kliimamuutuste tagajärgi ELi taimetervist käsitlevates õigusaktides.
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
Komisjon teeb tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Maailma Terviseorganisatsioon, Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon, rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.
Edendamine ja toetus
Komisjoni rahvatervise programmi raames rahastatakse kliimamuutustega seotud küsimuste lahendamisele suunatud projekte ning muid algatusi.
Komisjon rahastab ka riikide seire- ja teavitusmeetmeid (mis käsitlevad linnade saastatust, allergeenide teket ja hooajalisust, ultraviolettkiirguse mõjusid jne).
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) on mitmeid kliimamuutustega seotud projekte, eelkõige E3 võrgustik, mille raames modelleeritakse ja kaardistatakse nakkushaiguste erinevad riskitüübid.
Seitsmenda raamprogrammi (ARBO-ZOONET) raames on käimas ka ELi rahastatavad uusi haigusi käsitlevad teadusuuringud.
(435 KB) 
български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) English (en) español (es) français (fr) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv) selgitatakse: