Navigatsioonitee

Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
The European Commission’s long-standing commitment towards the conservation of Bluefin tuna comes to the fore again for the main fishing season of 2016.
Fish stocks in the Mediterranean are deteriorating at an alarming rate, threatening the jobs and livelihoods of thousands of fishermen.

Avaliku sektori kulutused kalandus- ja vesiviljelussektoris

Kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes kehtivad konkurentsieeskirjad üksnes ulatuses, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 42. Seega on avaliku sektori kulutusi võimalik liigitada järgmiselt:

1. ELi rahastamisvahend – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

2. riigiabi – abi, mida ELi liikmesriigid annavad kalandus- ja vesiviljelussektorile ning mis ei ole EMKFi raames antavad rahalised vahendid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 tähenduses.

Lisateabe saamiseks asjaomase kahe kategooria piiritlemise kohta tutvuge esitlusega pdf - 2 MB [2 MB] English (en) .

Riigiabi eeskirjad kalandus- ja vesiviljelussektoris

Riigiabi ei ole põhimõtteliselt siseturuga kooskõlas, v.a erijuhtudel:

  • vähese tähtsusega abi – summad, mis on tõenäoliselt liiga väikesed selleks, et avaldada konkurentsile märkimisväärset mõju;
  • teatavat liiki toetused, mida ei käsitata konkurentsi moonutavatena ning mis on hõlmatud kalandus- ja vesiviljelussektori grupierandi määrusega.

Kui kumbagi nimetatud kahest erijuhust ei ole võimalik kohaldada, siis peab iga liikmesriik komisjonile teatama kõigist riigiabikavadest, mida ta soovib kehtestada, või riigiabist, mida ta kavatseb anda. Ta ei tohi rakendada kava ega anda abi enne, kui komisjon on teatanud, et see on asutamislepinguga kooskõlas (vt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikkel 3 ja komisjoni määruse 794/2004 artikkel 2).

Riigiabi juhtumite uurimise käigus võib komisjon isikuandmeid töödelda. Lisateabe saamiseks tutvuge isikuandmete kaitse põhimõtetega pdf - 163 KB [163 KB] English (en) .

Kuidas teatamine toimub?

Abist tuleb teatada asjaomase liikmesriigi alalise esinduse kaudu Euroopa Liidu juures elektrooniliselt süsteemi SANI2 vahendusel. Liikmesriik peab täitma nii üldise teabe vormi kui ka täiendava teabe lehe kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta.

Märkus: SANI2 ei hõlma praegu veel täiendava teabe lehte kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta. Liikmesriikidel palutakse alla laadida ajutine täiendava teabe leht sellelt veebisaidilt ja lisada see teatele süsteemis SANI2 või saata see otse aadressil mare-aidesdetat@ec.europa.eu.

Riigiabiteatiste vormid

Üldise teabe vorm

Üldise teabe vormi muudeti komisjoni määrusega (EL) 2015/2282, 27. november 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 riigiabiteatiste vormide ja teabelehtede suhtes (ELT L 325, 10.12.2015, lk 1–180).

  • Üldise teabe vorm (avaldatud üksnes teavitamise eesmärgil ning ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ametlikku teksti)

Ajutine täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta

Komisjonil on kavas vastu võtta komisjoni määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 794/2004 seoses ajutise täiendava teabe lehega kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta. Määrus on kavas vastu võtta 2016. aasta sügisel pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega.

  • Ajutine täiendava teabe leht kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta msw12 - 72 KB [72 KB] English (en)

Palun saatke oma küsimused või ettepanekud teabelehe esialgse versiooni kohta aadressil: mare-aidesdetat@ec.europa.eu.

Millised on tagajärjed, kui liikmesriik abist ei teata?

Kui liikmesriik kehtestab riigiabikava või annab üksikabi, ilma et ta teataks sellest komisjonile või oleks saanud sellekohase komisjoni heakskiidu, käsitatakse sellist riigiabi või riigiabikava ebaseaduslikuna (vt nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkt f). Lisaks sellele on ebaseadusliku abi saajad põhimõtteliselt kohustatud need summad tagasi maksma (vt käesoleva määruse artikkel 16).

Millal ei ole teatamine vajalik?

Teatavat liiki riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektorile käsitatakse siseturuga kooskõlas olevana ning seepärast ei pea enne sellise kava kehtestamist komisjoni heakskiitu ära ootama. Teatamine ei ole vajalik järgmistel juhtudel:

1. grupierandi määrusega hõlmatud abiliigid (komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014 – asjaomases sektoris kohaldatav uus grupierandi määrus võeti vastu 16. detsembril 2014 ning see jõustus 1. jaanuaril 2015);

2. vähese tähtsusega abi (komisjoni määrus (EL) nr 717/2014; vt allpool).

Siiski peab iga liikmesriik iga-aastaselt koostama aruande kogu riigiabi kohta, mida ta on aasta jooksul andnud, sealhulgas abi kohta, mis on hõlmatud vähese tähtsusega abi eeskirjadega. Asjaomane aruanne tuleb esitada elektrooniliselt 30. juuniks (vt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklid 5 ja 6; esitatavat teavet on selgitatud kõnealuse määruse IIIC lisas).

Euroopa Kohus on teinud otsuse kohtuasjas, mille puhul liikmesriik ei saatnud oma aastaaruannet määratud tähtajaks (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus – Komisjon v Luksemburg (Kohtuasi C-69/05))

Kalandus- ja vesiviljelussektoris antavat vähese tähtsusega abi käsitlevad eeskirjad

Riigiabi, mis ei ületa teatavat ülemmäära teatava ajavahemiku jooksul, ei saa käsitada kõikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavana. Sellist abi nimetatakse vähese tähtsusega abiks. Komisjoni määruses (EL) nr 717/2014 (millega asendatakse komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007) sätestatakse vähese tähtsusega abi ülemmääraks 30 000 eurot abisaaja kohta kolme eelarveaastat hõlmava mis tahes ajavahemiku jooksul. Lisaks sellele peab iga liikmesriik kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele abi andes kinni pidama maksimaalsest kumulatiivsest summast, mis on sätestatud vähese tähtsusega abi määruses (riiklik ülemmäär). Kõigile kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi kolmeaastase ajavahemiku jooksul ületada 2,5% aastasest püügi-, töötlemis- ja vesiviljeluskäibest liikmesriigi kohta.

Vähese tähtsusega abi:

a) tuleb hallata läbipaistval viisil;
b) ei tohi kasutada kalalaevade ostmiseks, kalalaevade põhi- või lisamootorite moderniseerimiseks või asendamiseks ega tegevuseks, millega suurendatakse laeva püügivõimsust, või seadmetele, millega suurendatakse laeva suutlikkust kala püüda või mis tahes muudeks kõlbmatuteks tegevusteks EMKFi määruse raames;
c) ei tohi ületada 30 000 eurot kolme majandusaastat hõlmava mis tahes perioodi jooksul.

See tingimuste loetelu ei ole ammendav.

Liikmesriigid peavad sisse seadma kontrollimeetmed, mis aitavad tõendada eeskirjade järgimist.

Olulised õigusalased viitedokumendid sektoris