Navigatsioonitee

Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Tellige meie e-uudiskiri
European Market Observatory for Fisheries and Aquaculture Products
Kontekst
Uudised
The European Parliament has today endorsed the European Maritime and Fisheries Fund (EMFF) with an overwhelming majority. With a budget of €6.5 billion for 2014-2020, the fund will finance projects to implement the new reformed Common Fisheries Policy (CFP) and provide financial support to fishermen, fish farmers and coastal communities to adapt to the changed rules. The Fund will also finance projects to boost 'blue' growth and jobs under the EU's Integrated Maritime Policy (IMP).
Speech by Maria Damanaki, European Commissioner for Maritime Affairs and Fisheries, at the Conference "Portugal: Path to Growth and Jobs", Lisbon

Valitsuse toetused kalandus- ja vesiviljelussektorile

Nagu kõiki sektoreid ELis, hõlmavad riigiabiga seotud üldised ELi piirangud ka kalandus- ja vesiviljelussektorit. Riigiasutuste poolt eraettevõtjatele rahaliste toetuste eraldamine on üldjuhul ebaseaduslik. Sellega tagatakse, et mitte üheski liikmesriigis ei saaks mõni tööstusharu ebaausaid eeliseid.

Kõnealuse reegli puhul kehtivad järgmised erandid:

  • summad, mis on tõenäoliselt liiga väikesed selleks, et avaldada konkurentsile märkimisväärset mõju („vähese tähtsusega abi”)
  • teatavat liiki toetused, mida olenemata summast käsitatakse konkurentsi mitte moonutavana. Sellised toetused on hõlmatud grupierandiga.

Kõikidel muudel juhtudel peavad riigiasutused toetuste andmise soovi korral teavitama sellest eelnevalt komisjoni ning järgima komisjoni otsust selle kohta, kas abi on seaduslik või mitte.

Riigiabi eeskirjad kalandus- ja vesiviljelussektoris

Riigiabi andmine ei ole ühisturu põhimõtetega kooskõlas, kuid esinevad ka teatavad erandid. (Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107–109 ning suunised riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris .)

Reeglina peavad liikmesriigid komisjoni teavitama mis tahes riigiabi kavast, mida nad kavatsevad kehtestada, ning ei tohi seda rakendada enne, kui komisjon kinnitab kava vastavust Euroopa Liidu toimimise lepingule. (Vt määruse 659/1999 artikkel 2 ja määruse 794/2004 artikkel 2).

Kuidas teavitamine toimub?

Teavitamine peab toimuma elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi alalise esinduse kaudu Euroopa Liidu juures, kasutades elektroonilist süsteemi SANI. Kasutada tuleb kalandus- ja vesiviljelussektorile antavast abist teavitamise spetsiaalset tüüpvormi msw8 - 282 KB [282 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv) .

Kõnealune teatevorm koosneb kolmest osast:

- Osa I, mis vastab mis tahes teate puhul esitatavale üldisele teabele;

- Osa II, mis vastab to Euroopa Liidu Teatajas avaldatavale kokkuvõtlikule teabele;

- Osa III.14, mis vastab konkreetsele teabele, mis on vaja esitada seoses kalandus- ja vesiviljelussektorile antavast riigiabist teavitamisega.  

Teavitamine on oluline. Kui liikmesriik kehtestab riigiabi kava, ilma et ta komisjoni sellest teavitaks või komisjonipoolse heakskiidu ära ootaks, käsitatakse sellist riigiabi ebaseaduslikuna (vt määruse 659/1999 artikli 1 punkt f). Kui pärast analüüsi ei käsitata kava ühisturuga kooskõlas olevana, peavad abisaajad saadud abi tagastama (vt kõnealuse määruse artikkel 14).

Millal on teavitamine vajalik?

Teatavat liiki riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektorile käsitatakse ühisturuga kooskõlas olevana ning seepärast ei pea enne sellise kava kehtestamist komisjoni heakskiitu ära ootama (vt määrus 736/2008 ). Seepärast ei ole vaja sellest ametlikult teatada.

Siiski peab liikmesriik komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe lehe, mis sisaldab teavet kava kohta (vt määruse 736/2008 1. lisa msw8 - 47 KB [47 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv) ), ning samuti lisama asjaomase kava oma riigiabi käsitlevasse aastaaruandesse. See hõlmab meetmeid, mille jaoks on olemas selged eeskirjad, mille on määratlenud Euroopa Kalandusfond; nende hulka kuulub näiteks ajutine püügitegevuse peatamine.

Abi peab vastama järgmistele tingimustele:

  • Maksimaalne kogumäär: aastane summa ühe abisaaja kohta ei tohi ületada 1 miljonit eurot. Abikõlblike kulude kogusumma ühe projekti kohta ei tohi ületada 2 miljonit eurot.
  • See peab olema suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
  • See peab olema kooskõlas EKFi määrusega
  • Seda ei tohi anda abisaajale, kes peab tagastama kokkusobimatu riigiabi, kuni kõnealune juhtum on lõpetatud.  

Siiski tuleb silmas pidada, et mõnede EKFi meetmete (nt laevade moderniseerimine) puhul peab komisjon läbi viima juhtumipõhise analüüsi ning seega on ametlik teavitamine nõutav.

Riigiabi käsitlev aastaaruanne

Igal aastal peavad liikmesriigid koostama aruande kogu riigiabi kohta, mida ta on aasta jooksul andnud, sealhulgas abi kohta, mis on hõlmatud vähese tähtsusega abi eeskirjadega. Aruanne tuleb esitada elektrooniliselt 30. juuniks (vt määruse 794/2004 artiklid 5 ja 6; selgitused esitatava teabe kohta sisalduvad sama määruse III C lisas).
Euroopa Kohus on teinud otsuse kohtuasjas, mille puhul liikmesriik ei saatnud oma aastaaruannet määratud tähtajaks (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus – Komisjon v Luksemburg (Kohtuasi C-69/05))

Vähese tähtsusega abieeskirjad kalandussektoris

Vähese tähtsusega abi on riiklik abi, mida ei käsitata konkurentsi moonutavana. Vähese tähtsusega abi eeskirjadega kalandussektoris (vastu võetud 2007. aastal) sätestatakse, et kalandusettevõtetele võib anda riigiabi piiratud summas (30 000 eurot ettevõtte kohta kolme finantsaasta jooksul). Kui liikmesriigi poolt oma kalandustööstusele antavate rahaliste vahendite kogusumma ei ületa 2,5% kalandussektori kogutoodangust, et pea liikmesriik kavast ametlikult teatama. Siiski peab mis tahes vähese tähtsusega abi kajastuma riigiabi käsitlevas liikmesriigi aastaaruandes.

Vähese tähtsusega abi

  • ei tohi anda raskustes ettevõtetele
  • tuleb hallata läbipaistval viisil
  • ei tohi kasutada kalalaevade ehitamiseks või ostmiseks
  • ei tohi kasutada viisil, mis häiriks kalandustoodete turu ühist korraldust
  • ei tohi ületada 30 000 eurot mis tahes 3 finantsaasta perioodi jooksul. Liikmesriikidel ei ole lubatud kõnealust maksimaalset kogumäära petlikult suurendada, jagades abi mitmesse ossa.

Liikmesriigid peavad sisse seadma kontrollimeetmed, mis aitavad tõendada eeskirjadest kinnipidamist.

Muud liiki abi kalandusele ja vesiviljelusele

Euroopa Kalandusfond ja ajutise laevastiku meetmed

  • Liikmesriikide poolse finantspanusega rahastamist Euroopa Kalandusfondi eeskirjade alusel ei käsitata üldjuhul riigiabina. (Vt määruse 1198/2006 artikkel 7).
  • Ajutisi erimeetmeid, mille abil edendatakse majanduskriisist mõjutatud ELi kalalaevastike ümberstruktureerimist (vastu võetud 2008. aastal vastuseks kütusehindade järsule tõusule), ei käsitata üldjuhul samuti riigiabina (vt määruse 744/2008 artikkel 4).