Navigatsioonitee

Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
Sustainable Fisheries Partnership Agreements (SFPAs) aim to create a partnership to promote sustainable fisheries, based on the best available scientific advice. Therefore, a Joint Scientific Committee (JSC) of highly qualified scientific experts needs to be established in each SFPA, assuring that management measures are based on the best scientific advice available.
The European Commission has today adopted a key investment package for the Latvian fisheries and aquaculture sector worth almost €184m, including €139m of EU investments.

Avaliku sektori kulutused kalandus- ja vesiviljelussektoris

Kalandus- ja vesiviljelussektori suhtes kehtivad konkurentsieeskirjad üksnes sellises ulatuses, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 42. Seega on avaliku sektori kulutusi võimalik liigitada järgmiselt:

1. ELi rahastamisvahend – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

2. riigiabi – abi, mida ELi liikmesriigid annavad kalandus- ja vesiviljelussektorile ning mis ei ole EMKFi raames antavad rahalised vahendid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 tähenduses.

Lisateabe saamiseks asjaomase kahe kategooria piiritlemise kohta tutvuge esitlusega pdf - 2 MB [2 MB] English (en) .

Riigiabi eeskirjad kalandus- ja vesiviljelussektoris

Riigiabi ei ole põhimõtteliselt siseturuga kooskõlas, v.a erijuhtudel:

  • vähese tähtsusega abi – summad, mis on tõenäoliselt liiga väikesed selleks, et avaldada konkurentsile märkimisväärset mõju;
  • teatavat liiki toetused, mida ei käsitata konkurentsi moonutavatena ning mis on hõlmatud kalandus- ja vesiviljelussektori grupierandi määrusega.

Kui kumbagi nimetatud kahest erijuhust ei ole võimalik kohaldada, siis peab iga liikmesriik komisjonile teatama kõigist riigiabikavadest, mida ta soovib kehtestada, või riigiabist, mida ta kavatseb anda. Ta ei tohi rakendada kava ega anda abi enne, kui komisjon on teatanud, et see on asutamislepinguga kooskõlas. (Vt nõukogu määruse 659/1999 artikkel 2 ja komisjoni määruse 794/2004 artikkel 2).

Riigiabi juhtumite uurimise käigus võib komisjon isikuandmeid töödelda. Lisateabe saamiseks tutvuge isikuandmete kaitse põhimõtetega pdf - 163 KB [163 KB] English (en) .

Kuidas teatamine toimub?

Teatamine peab toimuma elektrooniliselt asjaomase liikmesriigi alalise esinduse kaudu Euroopa Liidu juures, kasutades elektroonilist süsteemi SANI. Kasutada tuleb kalandus- ja vesiviljelussektorile antavast abist teatamise spetsiaalset tüüpvormi msw8 - 282 KB [282 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv) .

Millised on tagajärjed, kui liikmesriik abist ei teata?

Kui liikmesriik kehtestab riigiabikava või annab üksikabi, ilma et ta teataks sellest komisjonile või oleks saanud sellekohase komisjoni heakskiidu, käsitatakse sellist riigiabi või riigiabikava ebaseaduslikuna (vt nõukogu määruse 659/1999 artikli 1 punkt f). Lisaks sellele on ebaseadusliku abi saajad põhimõtteliselt kohustatud need summad tagasi maksma. (Vt käesoleva määruse artikkel 14).

Millal ei ole teatamine vajalik?

Teatavat liiki riigiabi kalandus- ja vesiviljelussektorile käsitatakse siseturuga kooskõlas olevana ning seepärast ei pea enne sellise kava kehtestamist komisjoni heakskiitu ära ootama. Teatamine ei ole vajalik järgmistel juhtudel:

1. grupierandi määrusega hõlmatud abiliigid (komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2008 – kalandussektori grupierandi määrus kaotas kehtivuse 31. detsembril 2013 ning järgmine kalandus- ja vesiviljelussektori grupierandi määrus on komisjonil kavas vastu võtta 2014. aasta lõpuks)

2. vähese tähtsusega abi (komisjoni määrus (EL) nr 717/2014; vt allpool).

Siiski peab iga liikmesriik iga-aastaselt koostama aruande kogu riigiabi kohta, mida ta on aasta jooksul andnud, sealhulgas abi kohta, mis on hõlmatud vähese tähtsusega abi eeskirjadega. Asjaomane aruanne tuleb esitada elektrooniliselt 30. juuniks (vt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklid 5 ja 6; esitatavat teavet on selgitatud kõnealuse määruse IIIC lisas).

Euroopa Kohus on teinud otsuse kohtuasjas, mille puhul liikmesriik ei saatnud oma aastaaruannet määratud tähtajaks (vt Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus – Komisjon v Luksemburg (Kohtuasi C-69/05))

Kalandus- ja vesiviljelussektoris antavat vähese tähtsusega abi käsitlevad eeskirjad

Riigiabi, mis ei ületa teatavat ülemmäära teatava ajavahemiku jooksul, ei saa käsitada kõikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavana. Sellist abi nimetatakse vähese tähtsusega abiks. Komisjoni määruses (EL) nr 717/2014 (millega asendatakse komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007) sätestatakse vähese tähtsusega abi ülemmääraks 30 000 eurot abisaaja kohta kolme eelarveaastat hõlmava mis tahes ajavahemiku jooksul. Lisaks sellele peab iga liikmesriik kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele ettevõtjatele abi andes kinni pidama maksimaalsest kumulatiivsest summast, mis on sätestatud vähese tähtsusega abi määruses (riiklik ülemmäär). Kõigile kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi kolmeaastase ajavahemiku jooksul ületada 2,5% aastasest püügi-, töötlemis- ja vesiviljeluskäibest liikmesriigi kohta.

Vähese tähtsusega abi:

a. tuleb hallata läbipaistval viisil;
b. ei tohi kasutada kalalaevade ostmiseks, kalalaevade põhi- või lisamootorite moderniseerimiseks või asendamiseks ega tegevuseks, millega suurendatakse laeva püügivõimsust, või seadmetele, mis suurendavad laeva võimekust leida kala või mis tahes muudeks kõlbmatuteks tegevusteks EMKFi määruse raames;
c. ei tohi ületada 30 000 eurot kolme majandusaastat hõlmava mis tahes perioodi jooksul.

Tingimuste loetelu ei ole täielik.

Liikmesriigid peavad sisse seadma kontrollimeetmed, mis aitavad tõendada eeskirjade järgimist.

Olulised õigusalased viitedokumendid sektoris