Korduma kippuvad küsimused
Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta
Miks on uut poliitikat vaja?
Euroopa kalanduspoliitika vajab hädasti reformimist. Laevad püüavad rohkem kala, kui on võimalik ohutult taastoota, vähendades nõnda individuaalseid kalavarusid ning ohustades mereökosüsteemi. Tänapäeval on neljast varust kolm ülepüütud: 82% Vahemere ja 63% Atlandi kalavarudest. Kalandustööstus saab väiksemaid väljapüütud koguseid ning seisab vastamisi ebakindla tulevikuga.
Seda kõike arvestades teeb komisjon ettepaneku kalanduspoliitika igakülgseks reformiks. Selle reformiga luuakse paremad elutingimused kaladele ja tulevikuväljavaated kalandusele ning neid toetavale merekeskkonnale. Reform on panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ning vastav poliitika töötatakse välja laiema meremajanduse osana, et tagada ELi merede ja rannikualade sidusam poliitika, töötades tugeva kalanduse, kaasava majanduskasvu ja rannikualade suurema ühtekuuluvuse nimel.
Kavandatava reformi keskmes on säästvus. Säästev kalandus tähendab, et kala püütakse sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavarude taastootmist ning annab pikas perspektiivis suurt saaki. See nõuab merest püütavate kalakoguste reguleerimist. Komisjon teeb ettepaneku, et aastaks 2015 kasutatakse kalavarusid säästval tasemel, st määratakse kõrgeim püügimäär, mille ulatuses võib igal aastal ohutult kala välja püüda ja mis säilitab kalapopulatsioonide maksimaalse produktiivsuse. Seda taset nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks (MSY). See eesmärk on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, mis võeti vastu 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel eesmärgina, mille maailm peaks aastaks 2015 saavutama.
Hinnangud1 näitavad, et kui kalavarusid nõnda kasutada, võivad varud ligikaudu 70% suureneda. Kogupüük suureneks ligikaudu 17%, kasumimarginaalid saaks korrutada kolmega, investeeringute tasuvus oleks kuus korda suurem ja püügisektori kogulisandväärtus tõuseks peaaegu 90%, mis võrdub 2,7 miljardi euroga järgmise kümne aasta jooksul.
Säästev kalandus vabastaks püügisektori ka riiklikest toetustest sõltuvusest. See lihtsustaks stabiilsete hindade saavutamist läbipaistvatel tingimustel, tuues tarbijatele selget kasu. Tugev, tõhus ja majanduslikult elujõuline tööstus, mis toimib turutingimustel, mängiks kalavarude majandamisel tähtsamat, aktiivset rolli
Millised on ettepaneku põhipunktid?
Mitmeaastane ökosüsteemil põhinev majandamine
Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks tuleb merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Nüüdsest hakatakse ELi kalandust majandama mitmeaastaste kavadega, juhindudes ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist ja ettevaatusprintsiibist, tagamaks, et püügitegevuse mõjud mereökosüsteemile on väikesed. Kalandustööstus saab parema ja stabiilsema aluse pikaajaliseks kavandamiseks ja investeeringuteks. See säästab ressursse ja maksimeerib pikaajalist saagikust.
Mitmeaastased majandamiskavad peaksid praegustelt üksikute varude kavadelt minema üle püügipiirkondadel põhinevatele kavadele – hõlmates rohkem kalavarusid vähemate kavadega, eesmärgiga jõuda aastaks 2015 säästvale tasemele. Kavadega hõlmamata kalavarusid majandatakse nõukogu poolt kindlaksmääratavate püügivõimaluste ja muude tehniliste ja kaitsemeetmetega, mis moodustavad osa kavandatud vahendeist.
Saagi vette tagasi laskmine keelatakse
Hinnangute kohaselt lastakse vette tagasi, so tegevus, mille käigus heidetakse soovimatud kalad üle parda, 23% kogupüügist, mõnedes püügipiirkondades isegi oluliselt rohkem. See vastuvõetamatu tegevus lõpetatakse, selleks koostatakse rakendamise täpne ajakavaga ja võetakse ka mõned kõrvalmeetmed. Kalurid on kohustatud tooma kaldale kõik püütud töönduslikud liigid. Alamõõdulisi kalu inimtoiduks ei müüda.
Liikmesriigid peavad tagama, et nende kalalaevad on varustatud nõnda, et nad saaksid dokumenteerida kõik püügi- ja töötlemistoimingud, et oleks võimalik jälgida, kas täidetakse kohustust lossida kogu saak.
See lähenemisviis võimaldab saada kalavarude kohta usaldusväärsemaid andmeid, toetab paremat majandamist ja suurendab ressursside tõhusat kasutust. Samuti ergutab see kalureid vältima soovimatut püüki tehniliste lahenduse kaudu, nagu näiteks selektiivsemad püügivahendid.
Kalandus muutub tulutoovamaks
Aastal 2014 kehtestatakse üle 12 meetri pikkustele ja kõikidele püüniseid kasutavatele kalalaevadele ülekantavate püügiosakute ehk kontsessioonide süsteem. ELi tasandil kokkulepitud põhimõtetele tuginedes jaotavad liikmesriigid kontsessioonid läbipaistvalt ja need annavad omanikule õiguse saada igaks aastaks osa liikmesriigi kalapüügivõimalustest. Ettevõtjad saavad oma kontsessioone rendile anda või vahetada oma liikmesriigi piires, aga mitte liikmesriikide vahel. Õigused kontsessioonidele kehtivad vähemalt 15 aastat, kuid neid saab enne kehtivuse kaotamist tagasi nõuda, juhul kui nende valdaja on sooritanud tõsise rikkumise. Liikmesriigid võivad luua reservi ja kehtestada kontsessioonidele lõivu.
See uus süsteem annab kalandustööstusele pikaajalise perspektiivi, enam paindlikkust ja suurema vastutuse, vähendades samal ajal ülemäärast püügivõimsust. See ergutab mõnesid ettevõtjaid oma kontsessioone suurendama, samas kui teised võivad otsustada püügisektorist lahkuda. Prognooside kohaselt võivad sissetulekud aastaks 2022 selle süsteemi raames enam kui 20% tõusta ning meeskonna palgad ligikaudu 50% kuni 100% või isegi rohkem2.
Väikesemahulise kalapüügi toetamine
ELis moodustavad väikesemahulise kalapüügi laevad 77% kogu ELi kalalaevastikust, kuid vaid 8% tonnaažist (kalalaevade suurus) ja mootorivõimsusest vaid 32%. Väikesemahuline rannapüük mängib sageli olulist rolli paljude Euroopa rannikualade sotsiaalses struktuuris ja kultuurilises identiteedis. Seepärast vajavad nad eritoetust. Reformitud ühine kalanduspoliitika pikendab kuni aastani 2022 liikmesriikide õigust piirata kalapüüki rannikualast 12 meremiili kaugusele jääval alal. Väikesemahulise kalapüügi võib vabastada ka ülekantavate kalapüügi kontsessioonide kavast. Tulevane kalanduse rahastamisvahend sisaldab väikesemahulise kalapüügi jaoks kasulikke meetmeid ja aitab kohalikel majandustel muudatustega kohaneda.
Säästva vesiviljeluse arendamine
Parem raamistik vesiviljeluse arendamiseks suurendaks ELis mereandide tootmist ja tarnimist, vähendaks sõltuvust imporditud kalast ning edendaks majanduskasvu rannikualadel ja maapiirkondades. Aastaks 2014 koostavad liikmesriigid riiklikud strateegilised kavad haldustõkete kõrvaldamiseks ning kalanduse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike standardite toetamiseks. Tööstusega seotud küsimustes nõustamiseks luuakse uus vesiviljeluse nõuandekomisjon. Vesiviljeluse arendamisel on selge ELi mõõde: siseriiklikul tasandil tehtud strateegilised valikud võivad mõjutada sarnast arendamistegevust naaberliikmesriikides.
Teaduslike teadmiste täiendamine
Usaldusväärne ja ajakohane teave kalavarude olukorra kohta on oluline usaldusväärsete haldusotsuste ning reformitud ühise kalanduspoliitika tõhusa rakendamise toetamiseks. Ettepanekuga kehtestatakse liikmesriikidele põhieeskirjad ja -kohustused andmete kogumise, haldamise, kättesaadavuse ja komisjonile juurdepääsu võimaldamiseks. Liikmesriikidele usaldatakse teaduslike andmete kogumine kalavarude kohta ning kalanduse mõju kohta merebasseini tasemel ning nende andmete säilitamine ja jagamine. Selle tegevuse koordineerimiseks luuakse riiklikud uurimisprogrammid.
Detsentraliseeritud juhtimine
Komisjoni ettepanekuga täpsustatakse kõigi osalejate rolle ja kohustusi ning tuuakse otsuste tegemine püügipiirkondadele lähemale. See lõpetab Brüsseli üksikasjadesse laskuva juhtimise. ELi seadusandjad määravad kindlaks vaid üldise raamistiku, peamised põhimõtted, üldeesmärgid, tulemuslikkuse näitajad ja ajakavad. Liikmesriigid otsustavad siis tegelikud rakendusmeetmed ja teevad piirkondlikul tasandil koostööd. Ettepanek sisaldab sätteid, mis tagavad, et asjaomased liikmesriigid võtavad mõistlikke ja tõhusaid meetmeid. Luuakse tagavaramehhanism, mis võimaldab komisjonil sekkuda, juhul kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele või kui eesmärke ei saavutata.
Uus turupoliitika – sektori mõjuvõimu suurendamine ja paremini informeeritud tarbijad
Uue turupoliitika ettepanek moodustab osa paketist, millega tagatakse, et kalatoodete ühisturgude korraldus soodustab uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist. Selle eesmärk on tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, suurendada turgude läbipaistvust ja tagada võrdsed võimalused kõigile liidus turustatud toodetele.
See sisaldab ka sekkumisrežiimi kaasajastamist, kuna praegune süsteem, kus riigi raha kasutatakse kalade hävitamiseks, ei ole enam õigustatud. See asendatakse lihtsustatud ladustamissüsteemiga, mis lubab tootjaorganisatsioonidel osta kokku kalatooteid, kui hinnad langevad alla teatavat taset, ning ladustada tooted hilisemaks turuleviimiseks. See süsteem soodustab turu stabiilsust.
Tootjaorganisatsioonid mängivad samuti suuremat osa ühises haldamises, jälgimises ja kontrollis. ELi kalandus- ja vesiviljelustoodete parem turustamine aitab vähendada jäätmeid ja anda tootjatele tagasisidet turu kohta.
Uued märgistamise, kvaliteedi ja jälgitavuse normid annavad tarbijatele selgemat teavet ja aitavad neil toetada säästvat kalandust. Teatav märgistusteave on kohustuslik, nagu näiteks kalandus- ja vesiviljelustoodete eristamine; Muu teabe võib esitada vabatahtlikult.
Kaasaegne ja kohandatud rahastamisvahend
ELi rahalist abi antakse ühise kalanduspoliitika säästvuseesmärkide toetamiseks. Eeskirjade täitmine muutub rahalise abi eeltingimuseks ja see põhimõte kehtib nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele.
Eeskirjade eiramine võib liikmesriikidele kaasa tuua liidu finantsabi katkestamise, peatamise või finantskorrektsiooni. Ettevõtjatele võivad tõsised rikkumised endaga tuua rahalise abi keelustamise või maksete vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse liikmesriikidele ettepanekuga kohustus arvestada rahalise abi andmisel ettevõtjate käitumist lähiminevikus (eelkõige tõsiste rikkumiste puudumist).
Rahvusvahelise vastutuse võtmine
FAO andmetel on peaaegu 85% maailma kalavarudest, mille kohta on teave kättesaadav, kas täielikult ära kasutatud või ülepüütud. EL väärtuse poolest maailma suurima kalatoodete importijana peab käituma välismaal samamoodi nagu kodumaal. Väliskalanduspoliitikast peab saama ühise kalanduspoliitika integreeritud osa. Seepärast propageerib EL rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides kalavarude ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säästvuse ja kaitsmise põhimõtteid. EL loob sidemeid ning võtab koos oluliste partneritega meetmeid ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks ja ülemäärase püügivõimsuse vähendamiseks.
Kahepoolsetes kalanduskokkulepetes ELi mittekuuluvate riikidega propageerib EL säästvust, head valitsemistava ja demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki. Kehtivad kalandusalased partnerlepingud asendatakse säästvamat kalapüüki käsitlevate kokkulepetega ning need tagavad, et kalavarusid kasutatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes, ning käsitletakse üksnes ülemääraseid varusid, mida partnerriik ei saa või ei taha ise püüda. Säästvat kalapüüki käsitlevate kokkulepete kohaselt kompenseeritakse partnerriigile oma kalavarudele juurdepääsu võimaldamine ning antakse neile säästva kalanduspoliitika rakendamise eest rahalist abi.
Kas on oodata uusi kontrolli- ja rakenduseeskirju?
Ettepanek on kooskõlas ELi uue 2010. aasta kontrollikorraga3 ning integreerib ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimiseks kontrolli- ja jõustamiskorra põhielemendid. Lossimiskohustuse kasutuselevõtmist silmas pidades teeb komisjon saagi vette tagasi laskmise vältimiseks ettepaneku järelevalve ja kontrollikohustuste võtmiseks, eelkõige seoses täielikult dokumenteeritud kalapüügiga, aga ka uute kalanduse kontrollitehnoloogiate katseprojektidega, mis aitavad kaasa säästvale kalandusele.
Millal reform jõustub?
Uued eeskirjad jõustuvad siis, kui ministrite nõukogu ja Euroopa Parlament on ettepanekute üle hääletanud. Rakendamine toimub järkjärguliselt, kuna kalandussektoris on vaja teha kohandusi, et olla suuteline tulemusi saavutada. Siiski seab reform kindlad tähtajad. Uue õigusakti vastuvõtmise ja jõustumise kuupäev on 1.1.2013.
Vt ka IP/11/873
Küsimused ja vastused uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta
Mis on Euroopa Merendus- ja Kalandusfond?
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) on uus rahastamisvahend, mis aitab saavutada reformitud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) majanduskasvu, töökohtade loomise ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärke ning toetab ELi integreeritud merenduspoliitika (IMP) elluviimist.
Selle kaudu tugevdatakse reformitud ühise kalanduspoliitika sotsiaalset mõõdet ja luuakse lisandväärtust poliitika maismaad käsitlevale osale, toetades muu hulgas vesiviljeluse arendamist ning säästvat ja kaasavat territoriaalset arengut. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on osa ELi mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2014–2020. Praeguste hindade juures on kõnealuse perioodi merenduse ja kalanduse rahastamispaketiks kehtestatud 7,4 miljardit eurot ning see summa hõlmab ka partnerluslepinguid kolmandate riikidega ja makseid piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi enda eelarve on 6,5 miljardit eurot.
Millised on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteedid?
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskendub kahe poliitika pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele: need on ühine kalanduspoliitika, mille kaudu toetatakse jätkusuutlikku ja konkurentsivõimelist kalandust ja vesiviljelust, ning järjepidevat poliitikaraamistikku tagav integreeritud merenduspoliitika, millega toetatakse kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasavat territoriaalarengut. Kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga põhinevad need 2014.–2020. aasta ulatuslikud eesmärgid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi neljal tugisambal:
- arukas, keskkonnasõbralik kalandus, et edendada üleminekut jätkusuutlikule kalapüügile, mis on valivam, ei tooda tagasiheidet ja kahjustab vähem mereökosüsteeme. Toetus keskendub innovatsioonile ja lisandväärtuse loomisele, muutes kalandussektori majanduslikult elujõuliseks ning välistele löökidele ja kolmandate riikide konkurentsile vastupanuvõimeliseks;
- arukas, keskkonnasõbralik vesiviljelus, et saavutada majanduslikult elujõuline, konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik vesiviljelus, mis on võimeline toime tulema globaalse konkurentsiga ning varustama ELi tarbijaid tervislike ja kõrge toiteväärtusega toodetega;
- jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng, et pöörata tõusule paljude kalapüügist sõltuvate rannikuäärsete ja sisemaa kogukondade allakäik, lisades rohkem väärtust kalapüügiga seotud tegevustele ning mitmekesistades neid teiste meremajanduse sektorite kaudu;
- integreeritud merenduspoliitika, et toetada neid valdkondadevahelisi prioriteete, mis toodavad kokkuhoidu ja kasvu – näiteks merealased teadmised, mereala ruumiline planeerimine, rannikualade integreeritud majandamine, integreeritud mereseire, merekeskkonna, eriti selle bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning kohanemine kliimamuutuste kahjustavate mõjudega rannikualadel.
Lisaks nimetatud neljale sambale hõlmab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kaasnevaid meetmeid: andmekogumine ja teaduslik nõustamine, kontroll, juhtimine, kalandusturud (sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad), vabatahtlikud maksed piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ning tehniline abi.
Milliseid muudatused kaasnevad uue fondiga?
Peamised muudatused võrreldes praeguse Euroopa Kalandusfondi (EKF) rahastamise süsteemiga on järgmised:
- lõpetatakse kalalaevade lammutamise rahaline toetamine. ELi jõupingutustele vaatamata ei hakanud see meede tööle, sest iga lammutatud laeva asemele tuli mõni teine ajakohastatud laev, mis laevastiku püügivõimsust tõhusalt suurendas;
- olemasolevad finantsvahendid integreeritakse ühte fondi. Tulemuseks on halduskoormuse oluline lihtsustumine ja vähenemine tänu erinevate haldusnormide ühtlustumisele;
- rahastamine seostatakse tingimuslikkuse kaudu ühise kalanduspoliitika reformi peamiste eesmärkidega. Eelkõige muudetakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav rahaline toetus tingimuslikuks liikmesriikide ja ettevõtjate vastavusest ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele (täpsemad üksikasjad allpool);
- ühine kalanduspoliitika integreeritakse laialdasemasse merenduspoliitikasse palju suuremas ulatuses, mis tekitab uusi majanduskasvu ja töökohtade loomise võimalusi;
- ühise strateegilise raamistiku kaudu tagatakse tihe koostöö teiste fondidega.
Kes on kasusaajad ja millist kasu nad saavad?
- Euroopa ranniku ja sisemaised kogukonnad, mis sõltuvad kalapüügist, saavad kasu kalanduses, vesiviljeluses ja muudes meremajandussektorites loodavatest uutest töökohtadest ja kasvuvõimalustest, millel on omakorda soodne mõju kohalikule majanduskasvule ja arengule.
- Euroopa kalandus saab toetust, mis hõlbustab reformi läbiviimist ja vähendab innovatsioonilõhet.
- Euroopa vesiviljelus saab juurdepääsu vahenditele, et edendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu, uuenduslikkust ja konkurentsivõimet.
- Euroopa töötlev tööstus saab kasu looduslikes ja tehistingimustes kasvatatud toodete stabiilsetest tarnetest.
- Euroopa tarbijatele on kättesaadavad tervislikud suure toiteväärtusega kalandus- ja vesiviljelustooted.
- Merekeskkonna, kliimamuutuste, rannikukaitse, juhtimise, sotsiaalteaduste, meremajanduse jt valdkondade teadlased ja uurijad.
- Rannalähedase või avamere majandustegevusega seotud ettevõtjad ja neile teenuseid osutavad ettevõtjad.
- Merendusasjade erinevate aspektide, näiteks keskkonnakaitse, seire või ruumilise planeerimise eest vastutavad asutused.
- Toetusesaajatele on kasulikud lihtsamad eeskirjad.
Kuidas tagatakse keskkonnasäästlikkus?
Olemasolevaid meetmeid on tõhustatud ja need on läbi vaadatud, et luua tugevam seos keskkonnasäästlikkusega. Ühise kalanduspoliitika põhiprobleem on jätkuvalt liigne püügivõimsus, mis on üks ülepüügi põhitegureid. Kuna liigse püügivõimsuse kaotamine kalalaevade lammutamise kaudu on osutunud ebaefektiivseks, kasutab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond oma finantsressursse jätkusuutliku kalapüügi toetamiseks.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toetab üleminekut maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele ja aitab kaasa tagasiheitekeelu järkjärgulisele kasutuselevõtule. Selleks toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond näiteks:
- valikulisemate vahendite ja kalapüügitehnikate kasutamist;
- investeerimist pardal olevasse varustusse ning sadama sisseseadesse, mis on vajalik soovimatu saagi kasutamiseks;
- turustamise meetmeid (jätkusuutlikku kalapüüki ja vesiviljelustooteid toetavad kvaliteedisüsteemid ja samalaadseid edenduskampaaniaid) ja töötlemist;
- kalurite osalemist merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitses ja taastamises jätkusuutliku püügitegevuse raamistikus (sealhulgas mereprahi kogumine, NATURA 2000 alade ning muude merekaitsealade haldamine, taastamine ja seire jms).
Lisaks suurendatakse oluliselt andmekogumise ja teaduslike nõuannete (et suurendada nende kalavarude arvu, mille kohta on kättesaadavad teaduslikud nõuanded) ja kontrolli (et tagada parem vastavus) eelarvet.
Maailma püügipiirkonnad esindavad umbes 1,2 % globaalsest kütusetarbimisest. On tarvis suurendada ressursitõhusust ja vähendada heitkoguseid, et aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia kliimamuutusega seonduva põhieesmärgi saavutamisele. Seega toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond mõningaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid.
Kuidas toetatakse innovatsiooni?
Nii püügi- kui ka vesiviljelussektoris on tarnimine, turustamine ja müük praegu korraldatud nii, et kalandus- ja vesiviljelusettevõtted on väga harva kaasatud oma toodete müümisse ja turustamisse.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tegevusse on kaasatud uued tugevalt innovatsioonile keskenduvad meetmed, et edendada uute või täiustatud toodete arendamist ning parandada juhtimis- ja korraldussüsteeme. See aitab püügi- ja vesiviljelussektoril anda oma toodetele lisandväärtust, vähendada oma tegevuste keskkonnamõju ja alandada tootmiskulusid. See toetus on eriti oluline väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavate laevade ja vesiviljelusettevõtete jaoks.
Kalapüügi jätkusuutlikumaks muutmisele aidatakse kaasa ka meetmete abil, mis stimuleerivad koostööd teadlaste ja kalurite vahel. Toetus kalapüügist sõltuvate piirkondade kohalikel vajadustel põhinevale arengule aitab samuti levitada innovatsiooni kohalikul tasandil.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfond püüab edendada uusi suure innovatsiooni- ja kasvupotentsiaaliga vesiviljelusvorme, nagu avamere vesiviljelus ja toiduks mittekasutatav vesiviljelus (näiteks vetikakasvatus). Mitmeotstarbeline vesiviljelus võimaldab mitmekesistada vesiviljelusettevõtete sissetulekut selliste täiendavate tegevuste, nagu õngitsemine, turism, keskkonnateenuste osutamine, otsemüük või hariduslike tegevuste kaudu.
Mida hõlmab sotsiaalne mõõde?
Kooskõlas Euroopa 2020. aasta kaasava majanduskasvu prioriteetidega edendab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond sotsiaalset sidusust ja töökohtade loomist kalapüügist sõltuvates kogukondades, kasutades selleks eelkõige võimaluste mitmekesistamist teistes merendussektorites. Tugevdatakse kogukondlikku käsitlusviisi kalanduspiirkondade säästva arengu tagamiseks. Kalurite abikaasadel on võimalik saada koolitustoetust või toetust muuks majandustegevuseks, mis on seotud kalapüügiga või nende rolliga pereettevõttes (s.t aitab neil paremini toime tulla paberitööga või omandada uusi ärioskusi).
Väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavad laevad on olulised tööhõive seisukohalt ning hoiavad sageli koos rannikuäärsete kogukondade sotsiaalset struktuuri. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond teeb ettepaneku anda neile eelisjuurdepääs kõigile meetmetele. Selleks tuleks neile kohaldada kõrgemat toetuse osatähtsuse määra. Väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatel laevadel peab ka olema võimalik saada erialast nõustamist seoses ettevõtlus- ja turustusstrateegiatega, näiteks ettevõtte käivitamiseks väljaspool kalandussektorit. Innovatsioonitoetus on eriti oluline arvestades, et enamik väikesemahuliseks rannapüügiks kasutatavatest kalalaevadest on mikroettevõtted, millel on rahastamisele piiratud juurdepääs.
Mida hõlmab merenduspoliitika?
Ligi 7 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest on ette nähtud integreeritud merenduspoliitika toetamiseks, mis hõlbustab sektori- ja piiriülest koostööd ning toodab kulutasuvaid sünergiaid ja rahalist kokkuhoidu.
Rahastamine keskendub peamiselt sellistele algatustele, mis annavad sektoriülest kasu, kuid mida ei ole võimalik ellu viia ühe sektoripõhise poliitika põhjal või ühe liikmesriigi poolt. Need on mereala ruumiline planeerimine, integreeritud mereseire ja merealased teadmised.
Mereala ruumiline planeerimine sätestab stabiilse õigusraamistiku merealade, ressursside ja teenuste jätkusuutlikuks haldamiseks. See võib kiirendada investeeringuid merealadesse ning vähendab ettevõtete õigus- ja halduskulusid. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib rahastada tegevusi, mis toetavad mereala ruumilist planeerimist piiriülestes piirkondades.
Integreeritud mereseire võimaldab avaliku sektori osalejatel andmeid jagada, et tulla tõhusalt toime merel reaalajas toimuvate sündmustega. See hoiab ära ressursimahukate mereseirete kulukad kordamised. Integreeritud seire aitab avalikku raha paremini kasutada. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võib rahastada detsentraliseeritud teabejagamiskeskkonna loomist mereseire parandamise eesmärgil.
Algatuse „Merealased teadmised 2020” eesmärk on koondada Euroopa killustunud merealased teadmised kokku tasuta ja avalikult kättesaadavaks ressursside andmebaasiks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond aitab rahastada EMODNet-nimelise andmebaasi loomist. Ettevõtjad ja akadeemikud vajavad sidusaid ja kvaliteetseid andmeid, et arendada oma äri- ja teadustegevust ning suurendada seeläbi Euroopa konkurentsivõimet. Algatusega „Merealased teadmised 2020” hoitakse Euroopa Liidus aastas kokku ligikaudu 300 miljonit eurot.
Merendusasjade integreeritud haldamine on kooskõlas Euroopa 2020. aasta eesmärkidega. See tähendab ELi õiguse paremat kohaldamist, avaliku raha otstarbekamat kulutamist ja arvukate merd mõjutavate meetmete mõju suurendamist. Rahastamisega toetatakse ka integreeritud merendusjuhtimist mere vesikonna tasandil. Mere vesikonna strateegiate abil selgitatakse välja liikmesriikide merendusega seotud poliitikavaldkondade vahelised seosed ja sünergiad ning tõhustatakse konkreetsete meetmete rahastamist liikmesriikide ja erinevate Euroopa allikate poolt.
Kuidas tagate raha nõuetekohase kulutamise?
Kooskõlas teatisega mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleb kõigis ELi programmides ja instrumentides sätestada tingimuslikkus, millega tagatakse, et liikmesriigid ja toetusesaajad kasutavad saadud rahalist toetust ELi tasandil kehtestatud poliitiliste prioriteetide poole liikumiseks.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu antav ELi rahaline toetus muudetakse tingimuslikuks liikmesriikide ja ettevõtjate vastavusest ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele, eriti kontrollikohustustele, ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlevatele eeskirjadele (ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitlev määrus) ning liikmesriikide andmekogumiskohustustele. Praktikas tähendab see järgmist:
- kalurid, kes on rängalt rikkunud kalapüügi kontrolli või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade kohta kehtestatud eeskirju, jäävad toetusest ilma või (kui nad on toetussumma juba kätte saanud) peavad selle tagasi maksma;
- komisjon katkestab ja peatab maksed liikmesriikidele ning kohaldab finantskorrektsioone nende suhtes, kes ei täida oma kontrolli- ja andmekogumiskohustusi;
- lisaks peavad liikmesriigid kehtestama Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud eeltingimused: looma Euroopa Liidu kalanduse nõuetekohaseks haldamiseks vajalike andmetega varustamise, kalandustegevuse kontrollimise ja vesiviljelustegevusele strateegilise käsitluse tagamise suutlikkuse.
Ja lõpuks: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu toimuva rahastamise suhtes kohaldatakse uusi läbipaistvaid eeskirju: liikmesriigid peavad avaldama ühel veebisaidil Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu toetatud toimingute loendi koos igale toimingule eraldatud ELi toetussumma suurusega. Seda loendit ajakohastatakse vähemalt iga kolme kuu järel. Loend on oluline eelkõige seetõttu, et aitab vältida toetuse eraldamist ebaseadusliku kalapüügiga tegelevatele toetusesaajatele. Sellest eesmärgist tulenevalt peavad andmed, mis iga kalalaevaga seotud toimingu kohta loendisse sisestatakse, sisaldama laeva ühenduse laevastikuregistri tunnusnumbrit.
Kuidas lihtsustatakse ja vähendatakse halduskoormust?
Viie ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika rahastamisvahendi integreerimine ühte fondi toob kaasatud ja ühtlustatud eeskirjade ja menetluste kujul kaasa olulise lihtsustumise. See tähendab, et neli komplekti finantsotsuseid, aruandlus-, järelevalve- ja hindamismenetlused asendatakse ühega.
Euroopa Kalandusfondi peamine halduskoormus tulenes haldus- ja kontrollsüsteemi loomisest. Ühtekuuluvuspoliitika reformi raames 6. oktoobril 2011. aastal vastu võetud ühissätete määruse ettepanekuga (IP/11/1159) nähakse ette haldus- ja kontrollsüsteem, mis on ühine kõigile ühise strateegilise raamistiku fondidele. See käsitlusviis vähendab märkimisväärselt aega, mida on tarvis haldus- ja kontrollsüsteemide loomiseks, ning kiirendab nende rakendamist. Rakendamismehhanismi ühtlustamine ELi maaelu arengu fondi rakendamismehhanismiga annab liikmesriikidele võimaluse kasutada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava haldamiseks samu juhtorganeid. See vähendab halduskulusid veelgi tänu ühtlustatud käsitlusviisile haldusele ja kontrollile, muu hulgas aruandlusele, hindamisele ja järelevalvele.