Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
The 16th Session of the Western Central Atlantic Fishery Commission (WECAFC) was held in Gosier (Guadeloupe, France) from 20-24 June 2016. It was attended by representatives from 28 member countries, including the European Commission for the European Union, as well as observers from sub-regional fisheries organisations, cooperation agencies and civil society.
Commissioner Vella gave the EU Fisheries Ministers a preview of the fishing limits to be applied in 2017. He stressed that our fisheries are making good progress towards sustainable management, but nevertheless we must keep up the effort to be able to comply with our common objectives and deadlines. The Ministers confirmed their commitment to move slowly but surely towards sustainable fishing levels.
The Agriculture and Fisheries Council will take place in Luxembourg on 27 and 28 June 2016. The Commission will be represented by Commissioner for Agriculture and Rural Development, Phil Hogan, Commissioner for Environment, Maritime Affairs and Fisheries, Karmenu Vella and Commissioner for Health and Food Safety, Vytenis Andriukaitis.

Atlandi lõhe

Atlandi lõhe kasvatamise algus ulatub XIX sajandisse, kui Ühendkuningriigis töötati välja meetodid vastsete saamiseks kalahaudejaamadest. Eesmärk oli saada noorisendeid jõgede taasasustamiseks sportliku kalapüügi vajadusteks. Kuid 1960. aastatel paigutati esimestes Norra merekasvandustes ujuvpuurid fjordidesse – eesmärk oli kasvatada täiskasvanud lõhesid turustamiseks. Neid katsetusi kroonis edu. Seejärel levis Atlandi lõhe kasvatamine esmalt Euroopas, seejärel aga kõikides mõõduka kliimaga meredes üle kogu maailma, põhinedes Norra lõheliini ja erinevate kohalike liinide ristamise teel saadud hübriidliinil. Toodangu koguse kiire kasvamine tõi 1990. aastatel kaasa turu küllastumisega seotud probleeme. Selle kriisi tulemusena viidi kogu majandusharus läbi olulised ümberkorraldused.

Atlandi lõhe © ScandFish
Ladinakeelne nimetusSalmo salar
Toodang (EL 27) – 142 350 t (2007), 10% ülemaailmsest toodangust.
Väärtus (EL 27) – 662 miljonit eurot (2007).
Peamised ELi tootjad – Ühendkuningriik, Iirimaa.
Peamised tootjad maailmas – Norra (736 168 t – 2007), Tšiili, Kanada.
Teabeleht pdf - 315 KB [315 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) Gaeilge (ga) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv)

Paljunemine

Atlandi lõhe paljunemine vangistuses on täiel määral kontrollitav, see põhineb vangistuses sündinud ja hoolikalt valitud sugukaladel. Mari eraldatakse emaskaladelt enne marjaheitmist ja segatakse viljastamiseks isaskaladelt pärineva niisaga. Viljastatud mari paigutatakse inkubatsioonibasseini. Vastsed kooruvad 4–6 nädalat pärast viljastamist.

Vastsete kasvatamine

Lõhe vastsete kasvatamine toimub kahes etapis, mis vastavad lõhe arenguetappidele magedas vees.

Esimene etapp, mis vastab vastsete larvistaadiumile, toimub vannides ja kestab 4–6 nädalat, kuni vastne vabaneb rebukotist ja on suuteline iseseisvalt toituma. Seejärel algab teine etapp – vastsed paigutatakse mageda veega basseini (või ujuvpuuri järves), kuhu nad jäävad üheks või kaheks aastaks. Selle aja jooksul omandavad noorkalad lõhele iseloomulikud omadused, mis võimaldavad neil elada merevees.

Esimene etapp, mis vastab vastsete larvistaadiumile, toimub vannides ja kestab 4–6 nädalat, kuni vastne vabaneb rebukotist ja on suuteline iseseisvalt toituma. Seejärel algab teine etapp – vastsed paigutatakse mageda veega basseini (või ujuvpuuri järves), kuhu nad jäävad üheks või kaheks aastaks. Selle aja jooksul omandavad noorkalad lõhele iseloomulikud omadused, mis võimaldavad neil elada merevees.

Nuumamine

Noorlõhe (ehk smolt) paigutatakse seejärel ujuvpuuris merekasvandusse, kuhu ta jääb ligikaudu 2 aastaks, kuni ta omandab turustamiseks sobiliku kaalu (ligikaudu 2 kg).

Atlandi lõhe on röövkala, teda toidetakse kalajahust ja kalaõlist valmistatud graanulitega (50%), kuid söödale lisatakse ka teisi osiseid, nagu taimne jahu ja taimeekstraktid (teraviljad, oad, soja …), vitamiinid, mineraalsoolad, astaksantiin, (looduslik või sünteetiline) pigmentaine, mis on oluline kala haigestumise vältimiseks ja annab lõhele talle omase värvuse. Lõhetoodangu kvaliteeti mõjutavad peamiselt toidu koostis ja toitmise rütm, kasvanduse töökorraldus ja väljapüüdmise ja tapmise protseduur.

Atlandi lõhe on röövkala, teda toidetakse kalajahust ja kalaõlist valmistatud graanulitega (50%), kuid söödale lisatakse ka teisi osiseid, nagu taimne jahu ja taimeekstraktid (teraviljad, oad, soja …), vitamiinid, mineraalsoolad, astaksantiin, (looduslik või sünteetiline) pigmentaine, mis on oluline kala haigestumise vältimiseks ja annab lõhele talle omase värvuse. Lõhetoodangu kvaliteeti mõjutavad peamiselt toidu koostis ja toitmise rütm, kasvanduse töökorraldus ja väljapüüdmise ja tapmise protseduur.

Tarbimine

Suurem osa kaasaegsetest kasvandustest tegeleb lõhe kasvatamisega alates marjast kuni tapmiseni. Toodang suunatakse töötlusüksustesse, mis turustavad lõhet peamiselt värskelt, tükeldatult või suitsutatult või viilutatult. Järjest suurem osa toodangust turustatakse valmistoitudena, külmutatult või konserveeritud kujul. Tänapäeval on lõhe suurte kaupluste kaudu turustatavate sadade toodete lahutamatuks osaks.