Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
How was sea bass managed in the EU until now? What does the common approach consist of? What will be proposed under the third part of this package? Sea bass landings are increasing from year to year, what will the Commission do to tackle this? Why are recreational anglers covered by the measures, when the commercial sector catches the lion share of sea bass? What about the longer term? What happens in January 2016, during the next spawning season of sea bass? What is the potential economic impact of a further decline of seabass?
Now available in English, French and Spanish.
Today the Fisheries Committee of the European Parliament has voted on the multiannual Baltic Plan, a management plan adopted by the European Commission in 2014 which establishes targets and conservation reference points for stocks and promotes regionalised decision making for fisheries in the Baltic.

Atlandi lõhe

Atlandi lõhe kasvatamise algus ulatub XIX sajandisse, kui Ühendkuningriigis töötati välja meetodid vastsete saamiseks kalahaudejaamadest. Eesmärk oli saada noorisendeid jõgede taasasustamiseks sportliku kalapüügi vajadusteks. Kuid 1960. aastatel paigutati esimestes Norra merekasvandustes ujuvpuurid fjordidesse – eesmärk oli kasvatada täiskasvanud lõhesid turustamiseks. Neid katsetusi kroonis edu. Seejärel levis Atlandi lõhe kasvatamine esmalt Euroopas, seejärel aga kõikides mõõduka kliimaga meredes üle kogu maailma, põhinedes Norra lõheliini ja erinevate kohalike liinide ristamise teel saadud hübriidliinil. Toodangu koguse kiire kasvamine tõi 1990. aastatel kaasa turu küllastumisega seotud probleeme. Selle kriisi tulemusena viidi kogu majandusharus läbi olulised ümberkorraldused.

Atlandi lõhe © ScandFish
Ladinakeelne nimetusSalmo salar
Toodang (EL 27) – 142 350 t (2007), 10% ülemaailmsest toodangust.
Väärtus (EL 27) – 662 miljonit eurot (2007).
Peamised ELi tootjad – Ühendkuningriik, Iirimaa.
Peamised tootjad maailmas – Norra (736 168 t – 2007), Tšiili, Kanada.
Teabeleht pdf - 315 KB [315 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) Gaeilge (ga) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv)

Paljunemine

Atlandi lõhe paljunemine vangistuses on täiel määral kontrollitav, see põhineb vangistuses sündinud ja hoolikalt valitud sugukaladel. Mari eraldatakse emaskaladelt enne marjaheitmist ja segatakse viljastamiseks isaskaladelt pärineva niisaga. Viljastatud mari paigutatakse inkubatsioonibasseini. Vastsed kooruvad 4–6 nädalat pärast viljastamist.

Vastsete kasvatamine

Lõhe vastsete kasvatamine toimub kahes etapis, mis vastavad lõhe arenguetappidele magedas vees.

Esimene etapp, mis vastab vastsete larvistaadiumile, toimub vannides ja kestab 4–6 nädalat, kuni vastne vabaneb rebukotist ja on suuteline iseseisvalt toituma. Seejärel algab teine etapp – vastsed paigutatakse mageda veega basseini (või ujuvpuuri järves), kuhu nad jäävad üheks või kaheks aastaks. Selle aja jooksul omandavad noorkalad lõhele iseloomulikud omadused, mis võimaldavad neil elada merevees.

Esimene etapp, mis vastab vastsete larvistaadiumile, toimub vannides ja kestab 4–6 nädalat, kuni vastne vabaneb rebukotist ja on suuteline iseseisvalt toituma. Seejärel algab teine etapp – vastsed paigutatakse mageda veega basseini (või ujuvpuuri järves), kuhu nad jäävad üheks või kaheks aastaks. Selle aja jooksul omandavad noorkalad lõhele iseloomulikud omadused, mis võimaldavad neil elada merevees.

Nuumamine

Noorlõhe (ehk smolt) paigutatakse seejärel ujuvpuuris merekasvandusse, kuhu ta jääb ligikaudu 2 aastaks, kuni ta omandab turustamiseks sobiliku kaalu (ligikaudu 2 kg).

Atlandi lõhe on röövkala, teda toidetakse kalajahust ja kalaõlist valmistatud graanulitega (50%), kuid söödale lisatakse ka teisi osiseid, nagu taimne jahu ja taimeekstraktid (teraviljad, oad, soja …), vitamiinid, mineraalsoolad, astaksantiin, (looduslik või sünteetiline) pigmentaine, mis on oluline kala haigestumise vältimiseks ja annab lõhele talle omase värvuse. Lõhetoodangu kvaliteeti mõjutavad peamiselt toidu koostis ja toitmise rütm, kasvanduse töökorraldus ja väljapüüdmise ja tapmise protseduur.

Atlandi lõhe on röövkala, teda toidetakse kalajahust ja kalaõlist valmistatud graanulitega (50%), kuid söödale lisatakse ka teisi osiseid, nagu taimne jahu ja taimeekstraktid (teraviljad, oad, soja …), vitamiinid, mineraalsoolad, astaksantiin, (looduslik või sünteetiline) pigmentaine, mis on oluline kala haigestumise vältimiseks ja annab lõhele talle omase värvuse. Lõhetoodangu kvaliteeti mõjutavad peamiselt toidu koostis ja toitmise rütm, kasvanduse töökorraldus ja väljapüüdmise ja tapmise protseduur.

Tarbimine

Suurem osa kaasaegsetest kasvandustest tegeleb lõhe kasvatamisega alates marjast kuni tapmiseni. Toodang suunatakse töötlusüksustesse, mis turustavad lõhet peamiselt värskelt, tükeldatult või suitsutatult või viilutatult. Järjest suurem osa toodangust turustatakse valmistoitudena, külmutatult või konserveeritud kujul. Tänapäeval on lõhe suurte kaupluste kaudu turustatavate sadade toodete lahutamatuks osaks.