Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
The European Commission has reached the halfway mark in its adoption of each Member State's "Partnership Agreement". Partnership agreements between the European Commission and individual EU countries set out the national authorities' plans on how to use funding from the European Structural and Investment Funds (ESIF) between 2014 and 2020. They outline each country's strategic goals and investment priorities, linking them to the overall aims of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth.
The Commission has today repealed the measures adopted against the Faroe Islands in August 2013 following their unsustainable fishery on Atlanto-Scandian herring. The measures imposed at the time will now be lifted as of 20th August 2014.
Study on approaches to management for data-poor stocks in mixed fisheries

Suur hiidauster

Jaapanist pärinev suur hiidauster toodi Euroopasse 1970. aastatel pärast mitmetest haigustest tingitud ümara hiidaustri (Crassostrea angulata) taandumist.Tänu kiirele kasvule ja erinevate keskkondadega heale kohanemisvõimele on suur hiidauster tänapäeval maailmas ja eeskätt Euroopas kõige enam kasvatatav auster.Teise Euroopas kasvatatava austri – söödava austri (Ostrea edulis) puhul ei ole veel oluliselt suudetud taastada endist tootmistaset pärast kaht episootiat 1920. ja 1980. aastatel.

Suur hiidauster © ScandFish
Ladinakeelne nimetusCrassostrea gigas
Toodang (EL 27) –142 000 t (2007), 4. koht ülemaailmses toodangus.
Väärtus (EL 27) – 295 miljonit eurot (2007).
Peamised ELi tootjad – Prantsusmaa (Euroopa suurim ja ülemaailmselt 4. tootja), Iirimaa, Hispaania, Portugal.
Peamised tootjad maailmas (peale Euroopa) – Hiina, Lõuna-Korea, Jaapan.
Teabeleht pdf - 922 KB [922 KB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) Gaeilge (ga) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv)

Paljunemine

Suur osa ülemaailmsest toodangust pärineb looduskeskkonnast korjatud austrite vastsetest. Kuid ka haudejaamades toodetakse austrite vastseid.

Sel juhul hoitakse suguisendeid meres. Täiskasvanud austreid korjatakse perioodiliselt kogu talve jooksul ja paigutatakse basseinidesse. Kogutud isendite valim on juhuslikku laadi, sest austrite sugu ei ole võimalik kindlaks määrata (austrid on hermafrodiitsed organismid, kes võivad eri aastatel olla emased või isased isendid). Gameedid eraldatakse kevadel termilise šoki abil või latseratsiooni teel. Kuue või enama emase austri sugurakud viljastatakse sama arvu isasaustri sperma abil. Et vastsete sündimine õnnestuks, peab vee temperatuur olema ligikaudu 21 °C ja vesi ei tohi olla liiga soolane. Vastsed paigutatakse suletud ringlusega basseinidesse ja neid toidetakse kasvatatud vetikatega. Tänapäeval kasvatatakse enamuses haudejaamades triploide, st austreid, kes on viljastamise käigus termilise šoki abil muudetud steriilseks, see takistab neil hiljem muutuda isasorganismideks.

Sel juhul hoitakse suguisendeid meres. Täiskasvanud austreid korjatakse perioodiliselt kogu talve jooksul ja paigutatakse basseinidesse. Kogutud isendite valim on juhuslikku laadi, sest austrite sugu ei ole võimalik kindlaks määrata (austrid on hermafrodiitsed organismid, kes võivad eri aastatel olla emased või isased isendid). Gameedid eraldatakse kevadel termilise šoki abil või latseratsiooni teel. Kuue või enama emase austri sugurakud viljastatakse sama arvu isasaustri sperma abil. Et vastsete sündimine õnnestuks, peab vee temperatuur olema ligikaudu 21 °C ja vesi ei tohi olla liiga soolane. Vastsed paigutatakse suletud ringlusega basseinidesse ja neid toidetakse kasvatatud vetikatega. Tänapäeval kasvatatakse enamuses haudejaamades triploide, st austreid, kes on viljastamise käigus termilise šoki abil muudetud steriilseks, see takistab neil hiljem muutuda isasorganismideks.

Kinnitamine

Suvel muneb auster suure koguse vastseid. Need vastsed ekslevad veevooludes ning otsivad kohta, kuhu kinnituda.

Vastsete kinnipüüdmiseks kasutavad austrikasvatajad aluseid, mida nimetatakse kogumisalusteks ja mis paigutatakse sobilikesse kohtadesse: tegemist võib olla plastikalustega (torud, kuplid, plaadid…), keraamiliste plaatidega, kiltkivitükkidega või molluskite kodadega. Kui austri vastsed on välja arenenud, eraldatakse nad kogumisaluselt ja paigutatakse kasvandusse. Haudejaama ülesandeks on panna tähele hetke, kui austri vastne hakkab aluse külge kinnituma – ta värvus muutub tumedamaks ja ta muutub läbi oma karbi poolmete nähtavamaks. Sel hetkel toimub austrite kinnitamine – basseini viiakse austrite „kinnipüüdmiseks” tugev ja puhas tugialus.

Vastsete kinnipüüdmiseks kasutavad austrikasvatajad aluseid, mida nimetatakse kogumisalusteks ja mis paigutatakse sobilikesse kohtadesse: tegemist võib olla plastikalustega (torud, kuplid, plaadid…), keraamiliste plaatidega, kiltkivitükkidega või molluskite kodadega. Kui austri vastsed on välja arenenud, eraldatakse nad kogumisaluselt ja paigutatakse kasvandusse. Haudejaama ülesandeks on panna tähele hetke, kui austri vastne hakkab aluse külge kinnituma – ta värvus muutub tumedamaks ja ta muutub läbi oma karbi poolmete nähtavamaks. Sel hetkel toimub austrite kinnitamine – basseini viiakse austrite „kinnipüüdmiseks” tugev ja puhas tugialus.

Kasvatamine

Sõltuvalt keskkonnast (mereloodete amplituud, vee sügavus jne) ja kohalikele traditsioonidele on kasutusel neli peamist austrite kasvatamise meetodit.

Kasvatamine tõstetud pinnal: austrid asetatakse merre mõõna ajal vabanevale rannaalale merepõhjale asetatud laudade taskutesse.

Kasvatamine merepõhjal: austrid asetatakse vahetult merepõhjale mõõna ajal vabanevale rannaalal.

Kasvatamine sügavas vees või konteinerites: austrid paigutatakse kolooniatesse, mis võivad paikneda kuni 10 m sügavuses vees.

Kasvatamine köite küljes: austreid kasvatatakse samalaadselt rannakarpidega köite küljes – see võimaldab neid kasvatada ka avamerel. Et austrid paiknevad pidevalt vees, kasvavad nad kiiremini. See meetod on kohane austrite kasvatamiseks piirkondades, kus tõusu ja mõõna vaheldumist ei ole või avamerel.

Looduslikult toituvad austrid merevees leiduvast planktonist, mida nad pidevalt filtreerivad. Seega on neid võimalik kasvatada vaid sellistes kohtades, mis vastavad mitmetele kriteeriumidele veevoolu, vee sügavuse ja planktoni leiduvuse osas, üldjuhul on sellisteks kohtadeks jõgede suudmealad, rannalaguunid või rannikuäärsed tiigid. Kasvatatavate austrite arv määratakse kindlaks teaduslike meetodite abil lähtuvalt olemasolevast planktoni kogusest. Austrid saavutavad turustamiseks sobiva kaalu 18–36 kuu jooksul. Austrite korjamise viisid erinevad sõltuvalt kasvatamisviisist – tõstetud pinnal kasvatatavad austrid korjatakse taskute eemaldamise teel laudade küljest, merepõhjale paigutatud austrid eemaldatakse mõõna ajal rehade abil või traalides, kui vee sügavus seda võimaldab, süvavees kasvatatavad austrid kogutakse traalide abil, mis võivad tõsta koormat kuni 500 kg.

Looduslikult toituvad austrid merevees leiduvast planktonist, mida nad pidevalt filtreerivad. Seega on neid võimalik kasvatada vaid sellistes kohtades, mis vastavad mitmetele kriteeriumidele veevoolu, vee sügavuse ja planktoni leiduvuse osas, üldjuhul on sellisteks kohtadeks jõgede suudmealad, rannalaguunid või rannikuäärsed tiigid. Kasvatatavate austrite arv määratakse kindlaks teaduslike meetodite abil lähtuvalt olemasolevast planktoni kogusest. Austrid saavutavad turustamiseks sobiva kaalu 18–36 kuu jooksul. Austrite korjamise viisid erinevad sõltuvalt kasvatamisviisist – tõstetud pinnal kasvatatavad austrid korjatakse taskute eemaldamise teel laudade küljest, merepõhjale paigutatud austrid eemaldatakse mõõna ajal rehade abil või traalides, kui vee sügavus seda võimaldab, süvavees kasvatatavad austrid kogutakse traalide abil, mis võivad tõsta koormat kuni 500 kg.

Viimistlus

Teatavates basseinides on võimalik täiskasvanud austreid viimistleda, st anda nende lihale teatavad spetsiifilised omadused.

Austrid paigutatakse selge veega savipõhjaga madalatesse basseinidesse, mida toidetakse loodusliku mereveega, kus nad omandavad spetsiaalse vetika, Navicula ostrearia mõjul rohelise värvuse. Samuti võib austrid paigutada mõõna ajal vabanevale rannaalale viimistluskolooniatesse, kus austrite liha muutub tihkemaks ja heledaks. Süvavees kasvatatud austrite puhul kasutatakse viimistlusmeetodina austrite paigutamist sellistesse kolooniatesse, mis jäävad perioodiliselt veest välja – see sunnib austrit koja poolmeid koos hoidma.

Tarbimine

Suurem osa austreid toodetakse ja tarbitakse Prantsusmaal, kus austrite tarbimisel on väga spetsiifilised traditsioonid (austreid tarbitakse elusalt).

Austrite tarbimise eripäraks on tarbimise hooajalisus – Prantsusmaal tarbitakse pool kogu tarbitavast austrikogusest aastalõpupidude ajal, ajavahemikus novembrist jaanuarini. Austrite suurust väljendatakse numbritega 0–5. Mida väiksem on number, seda suuremate austritega on tegemist. Õhemad austrid on keskmiselt lihakad, eriti hinnas on suurema lihasmassiga austrid.

Austrite tarbimise eripäraks on tarbimise hooajalisus – Prantsusmaal tarbitakse pool kogu tarbitavast austrikogusest aastalõpupidude ajal, ajavahemikus novembrist jaanuarini. Austrite suurust väljendatakse numbritega 0–5. Mida väiksem on number, seda suuremate austritega on tegemist. Õhemad austrid on keskmiselt lihakad, eriti hinnas on suurema lihasmassiga austrid.