Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
The Commission has today repealed the measures adopted against the Faroe Islands in August 2013 following their unsustainable fishery on Atlanto-Scandian herring. The measures imposed at the time will now be lifted as of 20th August 2014.
Study on approaches to management for data-poor stocks in mixed fisheries
The ten Member States that declared having exceeded their fishing quotas in 2013 will face reduced fishing quotas for those stocks in 2014. The European Commission announces these deductions on a yearly basis to immediately address the damage done to the stocks overfished in the previous year and ensure a sustainable use by Member States of common fishery resources. Compared to last year, the number of deductions made went down by 22%.

Tursk

Tursal on oluline koht erinevate Euroopa riikide köökides. Vaatamata teatavate looduslike tursavarude ammendumisele püsib nõudlus tursa järele endiselt kõrgena. Seetõttu on tursa kasvatamise näol tegemist huvipakkuva kaubandusliku väljakutsega. Norra teadlased on tursa kasvatamise küsimustega tegelenud alates 1980. aastatest. Samaaegselt hakkasid Norra lõhekasvatajad oma toodangu mitmekesistamiseks kasvandustes nuumama merelt püütud looduses kasvanud turskasid, täpsustades sel viisil turskade söötmistehnoloogiat. Kuid tursa vesiviljelus käivitus tegelikult alles 2000. aastal, kui haudejaamadest saadi esimesed tursa noorkalad. Eeskätt tegeleti tursakasvatusega Norras. Teatavaid edusamme on teinud ka Šotimaa ja Iirimaa lõhekasvatajad, kes kasutavad ära kahe liigi nuumamismeetodite sarnasust.

Tursk © ScandFish
Ladinakeelne nimetusGadus morhua
Toodang (EL 27) – 2 560 t (2007), 21% ülemaailmsest toodangust.
Väärtus (EL 27) – 9,2 miljonit eurot (2007).
Peamised ELi tootjad – Iirimaa, Ühendkuningriik.
Peamised tootjad maailmas – Norra, Island, Iirimaa, Ühendkuningriik.

Paljunemine

Tursa paljunemine toimub haudejaamades, selleks kasutatakse merest kinnipüütud sugukalu.

Emas- ja isaskalad paigutatakse samadesse basseinidesse. Paljunemistsükli käivitamiseks kasutatakse valgutusega mõjutamise tehnoloogiat, mis seisneb kalade hooajalise paljunemistegevuse esilekutsumises kunstliku valgustamise pikkuse muutmise teel. Selline meetod annab võimaluse saada kalamarju ja kalu aastaringselt. Mari viljastatakse isaskalade poolt loomulikul viisil, viljastatud mari kogutakse kudemisbasseini pinnalt. Mari paigutatakse inkubaatorisse, mis sisaldab tõusva vooluga ligikaudu 5 °C temperatuuriga merevett. Vastsed kooruvad 12–14 päeva pärast.

Emas- ja isaskalad paigutatakse samadesse basseinidesse. Paljunemistsükli käivitamiseks kasutatakse valgutusega mõjutamise tehnoloogiat, mis seisneb kalade hooajalise paljunemistegevuse esilekutsumises kunstliku valgustamise pikkuse muutmise teel. Selline meetod annab võimaluse saada kalamarju ja kalu aastaringselt. Mari viljastatakse isaskalade poolt loomulikul viisil, viljastatud mari kogutakse kudemisbasseini pinnalt. Mari paigutatakse inkubaatorisse, mis sisaldab tõusva vooluga ligikaudu 5 °C temperatuuriga merevett. Vastsed kooruvad 12–14 päeva pärast.

Vastsete kasvatamine

Looduslikes tingimustes heidab emaskala ligi miljon marjatera, mille ellujäämisprotsent on teiste röövliikide, tursa enda kannibalismi, maimude spetsiifilise toitumisrežiimi ja nakkustele vastuvõtlikkuse, merehoovuste, vee (eri arengustaadiumil erinevate) nõutava temperatuuri ja kvaliteedi jne tõttu äärmiselt madal.

Seetõttu nõuab tursa maimude kasvatamine keerulisi tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad vähendada nende tegurite mõju ning saavutada tööstuslikult vastuvõetavat ellujäämistaset.

Vastsete kasvatamine – 3–4 päeva pärast koorumist on vastsed (kaaluga 0,2 mg) tarbinud ära rebukotis olevad ressursid ning nad paigutatakse pidevalt voolava 11 °C temperatuuriga mereveega täidetud esmase toitmise basseinidesse. Vastseid toidetakse keriloomadega (haudejaamas kasvatatud mikroskoopiline zooplankton) umbes kahe kuu jooksul, kuni nende kaal ulatub 0,2 grammini.

Maimude toitmine – Seejärel paigutatakse maimud suurematesse basseinidesse, mis on samuti täidetud voolava mereveega. Ligikaudu 2 kuu jooksul toidetakse maimusid neutraalse kõrge valgusisaldusega toiduga, mida antakse väga peenikese aglomereeritud pulbrina (mõnikord lisatakse toidule ka haudejaamast pärinevat arteemiat). Kalad vaktsineeritakse, eeskätt vibrioosi vastu, kuivõrd see haigus võib põhjustada antud liigi kõrget suremust. Alates sellest elustaadiumist sorteeritakse (kategoriseeritakse) ja eraldatakse noored tursad suuruse järgi, sest suuremad isendid kalduvad väiksemaid ära sööma.

Noorkalade areng – Kui tursamaimud saavutavad kaalu 2 grammi, paigutatakse nad ümber suurtesse basseinidesse, kus neid toidetakse kalajahust ja kalaõlist koosnevate graanulitega, millele lisatakse taimseid valke. 30–40 grammi raskused tursad vaktsineeritakse injektsiooni teel bakteriaalinfektsioonide vastu. Jätkuvalt toimub suuruse järgi liigitamine, et piirata kannibalismist tingitud suremust. Noored tursad jäävad suurtesse basseinidesse 5–10 kuuks, kuni nad saavutavad kaalu 50–200 grammi. Puuridesse üleviimise kaal sõltub vee temperatuurist, aastaajast, puuri suurusest, võrgusilmade suurusest jne.

Seetõttu nõuab tursa maimude kasvatamine keerulisi tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad vähendada nende tegurite mõju ning saavutada tööstuslikult vastuvõetavat ellujäämistaset.

Vastsete kasvatamine – 3–4 päeva pärast koorumist on vastsed (kaaluga 0,2 mg) tarbinud ära rebukotis olevad ressursid ning nad paigutatakse pidevalt voolava 11 °C temperatuuriga mereveega täidetud esmase toitmise basseinidesse. Vastseid toidetakse keriloomadega (haudejaamas kasvatatud mikroskoopiline zooplankton) umbes kahe kuu jooksul, kuni nende kaal ulatub 0,2 grammini.

Maimude toitmine – Seejärel paigutatakse maimud suurematesse basseinidesse, mis on samuti täidetud voolava mereveega. Ligikaudu 2 kuu jooksul toidetakse maimusid neutraalse kõrge valgusisaldusega toiduga, mida antakse väga peenikese aglomereeritud pulbrina (mõnikord lisatakse toidule ka haudejaamast pärinevat arteemiat). Kalad vaktsineeritakse, eeskätt vibrioosi vastu, kuivõrd see haigus võib põhjustada antud liigi kõrget suremust. Alates sellest elustaadiumist sorteeritakse (kategoriseeritakse) ja eraldatakse noored tursad suuruse järgi, sest suuremad isendid kalduvad väiksemaid ära sööma.

Noorkalade areng – Kui tursamaimud saavutavad kaalu 2 grammi, paigutatakse nad ümber suurtesse basseinidesse, kus neid toidetakse kalajahust ja kalaõlist koosnevate graanulitega, millele lisatakse taimseid valke. 30–40 grammi raskused tursad vaktsineeritakse injektsiooni teel bakteriaalinfektsioonide vastu. Jätkuvalt toimub suuruse järgi liigitamine, et piirata kannibalismist tingitud suremust. Noored tursad jäävad suurtesse basseinidesse 5–10 kuuks, kuni nad saavutavad kaalu 50–200 grammi. Puuridesse üleviimise kaal sõltub vee temperatuurist, aastaajast, puuri suurusest, võrgusilmade suurusest jne.

Nuumamine

Tursa nuumamine toimub ujuvpuurides, mis on samalaadsed lõhe jaoks kasutatavate puuridega või maismaal asuvates basseinides, kus kasutatakse veeringlussüsteemi. Turska toidetakse kalajahust ja kalaõlist koosnevate graanulitega, aga ka taimse päritoluga söödaga. Tursad püütakse välja ja tapetakse, kui nad saavutavad kaalu 3–4 kg, see tähendab pärast ligikaudu 2 aastat kestnud nuumamist.

Tarbimine

Pärast tapmist suunatakse tursad töötlusüksustesse, mis turustavad tursad värskelt, puhastatult ja tükeldatult.

Tursa kasvatamine on levinud Norras, kus mitmed lõhekasvatajad on investeerinud selle liigi kasvatamisse mitmel eri kujul: merepuurides, maismaal paiknevates basseinides, tavabasseinides, bioloogiliselt puhastes basseinides jne. Tursa kasvatamisega tegeldakse aktiivselt ka Islandil, Fääri saartel ja Kanadas. Euroopa Liidus katsetati tursa kasvatamist laiaulatuslikult Shetlandi saartel (Ühendkuningriik), kuid see ettevõtmine lõppes 2008. aastal finantskrahhiga. Uute arendustega tegeldakse praegu Iirimaal ja Šotimaal. Tursa kasvatamise tulevik sõltub olulisel määral Põhja-Atlandi ja Arktika tursavarude olukorra arengutest.

Tursa kasvatamine on levinud Norras, kus mitmed lõhekasvatajad on investeerinud selle liigi kasvatamisse mitmel eri kujul: merepuurides, maismaal paiknevates basseinides, tavabasseinides, bioloogiliselt puhastes basseinides jne. Tursa kasvatamisega tegeldakse aktiivselt ka Islandil, Fääri saartel ja Kanadas. Euroopa Liidus katsetati tursa kasvatamist laiaulatuslikult Shetlandi saartel (Ühendkuningriik), kuid see ettevõtmine lõppes 2008. aastal finantskrahhiga. Uute arendustega tegeldakse praegu Iirimaal ja Šotimaal. Tursa kasvatamise tulevik sõltub olulisel määral Põhja-Atlandi ja Arktika tursavarude olukorra arengutest.