Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst
Uudised
Sustainable Fisheries Partnership Agreements (SFPAs) aim to create a partnership to promote sustainable fisheries, based on the best available scientific advice. Therefore, a Joint Scientific Committee (JSC) of highly qualified scientific experts needs to be established in each SFPA, assuring that management measures are based on the best scientific advice available.
The European Commission has today adopted a key investment package for the Latvian fisheries and aquaculture sector worth almost €184m, including €139m of EU investments.

Karpkala

Karpkala pärineb Kaug-Idast.Samas on keeruline öelda, millal ta Euroopasse jõudis. Tõenäoliselt toimus see Rooma riigi ajal. Karpkala kasvatamine Euroopa tasandiku veekogudes hakkas aga kiiresti levima keskajal. See kala muutus hinnatud valkude allikaks kristliku religiooni poolt kehtestatud arvukate paastupäevade ajal. Seega ei ole tegemist juhusega, et karpkala kasvatamise arendamisega tegelesid mitmed kloostrid. Juba sel ajal kasutusel olnud põhimõte, mille kohaselt kõige ilusamad isendid hoiti sugukaladeks, viis geneetilisele valikule, mille tulemusena arenes välja tugev, rikkaliku liha ja muljetavaldavalt pika elueaga kala, millena me karpkala tänapäeval ka looduskeskkonnas tunneme. Poolekstensiivne kasvatamine tiikides algas XIX sajandil ja seda kasutatakse siiani eeskätt Kesk-Euroopas, kus karpkala kasutatakse toiduks väga palju.

Karpkala © ScandFish

Ladinakeelne nimetusCyprinus carpio
Toodang (EL 27) – 66 330 t (2007), 2% ülemaailmsest toodangust.
Väärtus (EL 27) – 140 miljonit eurot (2007).
Peamised ELi tootjad – Tšehhi Vabariik, Poola, Ungari, Saksamaa.
Peamised tootjad maailmas – Hiina, Indoneesia, Birma.
Teabeleht pdf - 2 MB [2 MB] български (bg) čeština (cs) dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) Gaeilge (ga) italiano (it) latviešu valoda (lv) lietuvių kalba (lt) magyar (hu) Malti (mt) Nederlands (nl) polski (pl) português (pt) română (ro) slovenčina (sk) slovenščina (sl) suomi (fi) svenska (sv)

Paljunemine

Füüsiliste parameetrite alusel väljavalitud sugukalad püütakse tiikidest välja marja heitmise ajajärgul.

Mari ja niisk kogutakse emas- ja isaskaladelt käsitsi ning segatakse kunstlikult viljastamisbasseinis. Viljastatud mari paigutatakse väikestesse haudepaakidesse, kus 3–5 päeva pärast kooruvad vastsed. Sajanditepikkuse geneetilise valiku tulemusena on arenenud välja mitmeid kohalikke karpkalaliine. Alates 1960. aastatest on neid geneetiliselt uuritud, et saavutada kõige suurema saagikusega ja Põhja-Euroopast kuni Lõuna-Euroopani valitsevate erinevate kasvatustingimustega kõige paremini kohanenud hübriidid.
Mari ja niisk kogutakse emas- ja isaskaladelt käsitsi ning segatakse kunstlikult viljastamisbasseinis. Viljastatud mari paigutatakse väikestesse haudepaakidesse, kus 3–5 päeva pärast kooruvad vastsed. Sajanditepikkuse geneetilise valiku tulemusena on arenenud välja mitmeid kohalikke karpkalaliine. Alates 1960. aastatest on neid geneetiliselt uuritud, et saavutada kõige suurema saagikusega ja Põhja-Euroopast kuni Lõuna-Euroopani valitsevate erinevate kasvatustingimustega kõige paremini kohanenud hübriidid.

Vastsete kasvatamine

Pärast koorumist paigutatakse vastsed väikestesse madalatesse basseinidesse, milles on 18–24 °C temperatuuriga vesi, milles on ohtralt zooplanktonit, mida vastsed vajavad toiduks pärast rebukoti imendumist. Vastsed jäävad neisse basseinidesse umbes üheks kuuks, seni, kuni nad on suutelised iseseisvalt ujuma.

Seejärel viiakse nad üle esimesse loodusliku keskkonda, milleks on väikesed madalad tiigid. Nende tiikide iga-aastase hooldusega soodustatakse mikrovetikate ja zooplanktoni arengut tiikides, sest vaid need sobivad karpkalamaimude toiduks. Maimud jäävad tiikidesse umbes üheks kuuks, paralleelselt toidetakse neid ka väga peenikese söödapulbriga, mis sisaldab võrdsetes osades kalajahu ja taimset jahu. Kui maimude suurus ulatub enam-vähem 3 sentimeetrini, kogutakse nad kokku ja paigutatakse noorisendite tiiki.

Seejärel viiakse nad üle esimesse loodusliku keskkonda, milleks on väikesed madalad tiigid. Nende tiikide iga-aastase hooldusega soodustatakse mikrovetikate ja zooplanktoni arengut tiikides, sest vaid need sobivad karpkalamaimude toiduks. Maimud jäävad tiikidesse umbes üheks kuuks, paralleelselt toidetakse neid ka väga peenikese söödapulbriga, mis sisaldab võrdsetes osades kalajahu ja taimset jahu. Kui maimude suurus ulatub enam-vähem 3 sentimeetrini, kogutakse nad kokku ja paigutatakse noorisendite tiiki.

Noorkalade kasvatamine

Kevadel üleviidud noorkalad viibivad kuni talveni selleks igal aastal spetsiaalselt ette valmistatud tiigis.

Esialgu piisab noortele karpkaladele toiduks tiigis looduslikult kasvavast planktonist, veetaimedest, molluskitest, tõukudest ja väikestest koorikloomadest. Kuid peagi tuleb sellele lisada ka kunstlikku, eeskätt taimset päritolu sööta. Talve alguses toimub tiigi hooldamine ja karpkalad paigutatakse talvitumistiiki. Talvel on karpkala tegutsemisaktiivsus piiratud ja nad söövad vähe, külmemates piirkondades võivad nad üldse mitte süüa. Karpkala pikkuseks on sel perioodil kümmekond sentimeetrit ja ta kaalub 30–40 grammi.
Esialgu piisab noortele karpkaladele toiduks tiigis looduslikult kasvavast planktonist, veetaimedest, molluskitest, tõukudest ja väikestest koorikloomadest. Kuid peagi tuleb sellele lisada ka kunstlikku, eeskätt taimset päritolu sööta. Talve alguses toimub tiigi hooldamine ja karpkalad paigutatakse talvitumistiiki. Talvel on karpkala tegutsemisaktiivsus piiratud ja nad söövad vähe, külmemates piirkondades võivad nad üldse mitte süüa. Karpkala pikkuseks on sel perioodil kümmekond sentimeetrit ja ta kaalub 30–40 grammi.

Nuumamine

Kolmanda eluaasta kevadel paigutatakse karpkalad suurtesse kasvamistiikidesse, kus nad elavad looduslikus ökosüsteemis, kuid paralleelselt antakse neile toidulisandit, mis koosneb kalajahu ja kalaõli, taimset jahu, vitamiine ning mineraalaineid sisaldavatest graanulitest.

Kalad püütakse välja tiigi talveks ettevalmistamise käigus ning isendid suunatakse vastavalt nende suurusele kas müüki või pärast talvitumist veel aastaks nuumamisele ... või valitakse sugukalaks. Vanemas eas karpkala võib kaaluda kuni 40 kg ja tema kaal võib ulatuda 40 kg-ni. Samas on turustatava karpkala tavaliseks pikkuseks 30–50 cm ja kaaluks ligikaudu 1,5 kg.

Kalad püütakse välja tiigi talveks ettevalmistamise käigus ning isendid suunatakse vastavalt nende suurusele kas müüki või pärast talvitumist veel aastaks nuumamisele ... või valitakse sugukalaks. Vanemas eas karpkala võib kaaluda kuni 40 kg ja tema kaal võib ulatuda 40 kg-ni. Samas on turustatava karpkala tavaliseks pikkuseks 30–50 cm ja kaaluks ligikaudu 1,5 kg.

Tarbimine

Tänapäeval kasvatatakse karpkala peamiselt Kesk-Euroopas, kus see liik kuulub traditsiooniliste aastalõpu- ja lihavõtteroogade hulka. Tarbijad on harjunud ostma karpkala elusalt, lastes tal puhtas vees mõne päeva jooksul seista, et kõrvaldada mudamaitse.

People are accustomed to buying carp live and soaking them a few days in fresh water to remove the silty taste. Producers are trying to diversify their offering today by setting up small processing units to supply semi-prepared products (cut up, fresh or smoked, filleted or sliced) and prepared products based on traditional recipes. A large part of production is also earmarked for supplying recreational fishing ponds.

People are accustomed to buying carp live and soaking them a few days in fresh water to remove the silty taste. Producers are trying to diversify their offering today by setting up small processing units to supply semi-prepared products (cut up, fresh or smoked, filleted or sliced) and prepared products based on traditional recipes. A large part of production is also earmarked for supplying recreational fishing ponds.