LAHUTAMATUD

Kasvatatud ELis - Küsimused ja vastused

Kasvatatud ELis - Küsimused ja vastused

Miks on üldse vaja kalakasvatust?

Kala söömine on hea teie tervisele, kuid looduslikud kala- ja karbivarud ei ole piisavad, et vastata praegusele nõudlusele. Säästev kalapüük käib käsikäes kalakasvatusega. Ainult need koos saavad anda piisavalt kala, et rahuldada maailma suureneva elanikkonna vajadusi, ilma et see ohustaks pikemas perspektiivis meie looduslike kalavarude tulevikku.
68% ELis söödavatest mereandidest imporditakse. Märkimisväärne osa sellest tuleb kalakasvatustest.  Ainult 10% meie tarbitavast kalast on kasvatatud ELis. Rohkem kalakasvatustest pärinevat kala meie toidulaual tähendab väiksemat survet looduslikele kalavarudele, väiksemat sõltuvust impordist ning suuremat majanduskasvu ja arvukamaid töökohti kohalikus majanduses.

Millised on peamised kasvatatud kala liigid ELis?

Umbes 50% ELi vesiviljelustoodangust on karbid. Kõige populaarsemad karbid on rannakarbid ja austrid. Merekalad, nagu lõhe, pagrus ja huntahven, moodustavad umbes 27% meie kalakasvatuste toodangust ning mageveekalad, nagu forell ja karpkala, moodustavad 23% ELis kasvatatavatest kaladest.
ELis kasvatatakse väga paljusid liike. Nende hulka kuuluvad ka molluskid, kammkarplased, homaarid, tilaapiad, tuur (kaaviar) ning isegi väga nõutud looduslikud liigid, nagu harilik kammeljas, tursk ja merikeel.  Areneb ka vetikate tootmine. 
Üksikasjalikuma teabe saamiseks külastage järgmist veebisaiti:
http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/species/index_et.htm

Kuidas kala kasvatatakse?

Karpe, nagu rannakarbid ja austrid, kasvatatakse köitel, ritvadel või lauataolistel konstruktsioonidel. Nad vajavad puhast vett, et toituda vees suspendeeritud toitainetest. Merekalu, nagu lõhe ja huntahven, kasvatatakse suurtes merepinnale laotatud võrksumpades. Mageveekalu, nagu forell, kasvatatakse tavaliselt mahutites, millest juhitakse läbi jõevesi. Muid mageveekalu, nagu karpkala, kasvatatakse suurtes järvedes ja tiikides.
Üksikasjalikuma teabe saamiseks külastage järgmist veebisaiti:
http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/aquaculture/aquaculture_methods/index_et.htm

Kas vastab tõele, et vesiviljelus võib keskkonda kahjustada?

Nagu mis tahes muu inimtegevuse puhul, tuleb ka vesiviljelust hallata säästvalt ja vastutustundlikult. Sarnaselt teiste toiduainete tootjatega kehtivad ka vesiviljelustootjate suhtes keskkonna- ja tervishoiualased nõuded. ELi keskkonnanõuded on maailma rangeimate ja tõhusaimate hulgas. Kuid kalakasvatajad peavad keskkonna kaitsmisel täitma ka laiemat ennetavat rolli. Näiteks aitavad vesiviljelustiigid säilitada olulisi loodusmaastikke ja lindude ning muude ohustatud liikide elukohti.
Karbid annavad panuse rannikuvee puhtusesse, neelates toitaineid, mis muidu võiksid kahjustada vee kvaliteeti. Lõppkokkuvõttes on jätkusuutlikkus ka äriliselt kasulik ning kalakasvatajad on keskkonna seire ja kaitse valdkonnas esirinnas, et tagada kahjuliku mõju puudumine.

Kas kasvatatud kala on tõesti sama tervislik kui looduslik kala?

ELi õigusaktidega on sätestatud ranged eeskirjad, sealhulgas saasteainete piirmäärad, et tagada meie toidu ohutus. Need piirmäärad on samad nii kasvatatud kui ka loodusliku kala puhul ning rangete ametlike kontrollidega tagatakse, et meie lauale jõuab ainult tervislik toit, sõltumata sellest, kas see pärineb EList või väljastpoolt seda.

Ühe kilogrammi lõhe kasvatamiseks kulub üle ühe kilogrammi looduslikku kala. Kas kasvatatavate kalade söötmine looduslike kaladega on mõttekas?

Asjaolu, et röövkala, nagu lõhe, vajab söödaks looduslikku kala, kujutab endast kahtlemata väljakutset jätkusuutlikule vesiviljelusele. Alternatiivide kättesaadavuse ja nende kasutamise ning sööda tõhususe parandamise tulemusena väheneb ühe kilogrammi kasvatatud kala tootmiseks vajaliku loodusliku kala kogus pidevalt. Lisaks jätkusuutlikkusega seotud kaalutlustele on tootjatel ka selge majanduslik ajend vähendada looduslike kalade kasutamist, kuna see on üks nende peamisi tootmiskulusid. Komisjon kavatseb aidata sektoril olukorda veelgi parandada.
Tuleb siiski meeles pidada, et poole ELi vesiviljelustoodangu mahust moodustavad karbid, kes ei vaja täiendavat sööta. Valikus esinevad ka sellised mitteröövkalad nagu karpkala.

Mida teeb EL vesiviljeluse toetamiseks?

Vesiviljelussektori toetamine on üks ELi hiljuti reformitud ühise kalanduspoliitika prioriteete. Hiljuti avaldatud suunistes esitatakse ühised prioriteedid ja üldised eesmärgid Euroopa kalakasvatussektori jaoks. Suunistes määratleti neli esmatähtsat valdkonda:

  • kõrged kvaliteedi-, tervishoiu- ja keskkonnanõuded
  • juurdepääsu parandamine ruumile ja veele
  • sektori halduskoormuse vähendamine
  • konkurentsivõime suurendamine.

EL tagab Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendusel juurdepääsu rahalistele vahenditele, et kalakasvatajatel oleks parimad võimalikud tingimused edukaks tegutsemiseks. EL investeerib ka teadusuuringutesse, mis hõlmavad koostoimet loodusega, kasvatatud kala tervist ja toitmist ning paljunemist ja aretamist. Need kõik on olulised elemendid Euroopa vesiviljeluse jätkusuutliku arengu jaoks.