Navigatsioonitee

Kalandus

INSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable FishINSEPARABLE - Eat, Buy and Sell Sustainable Fish

Otsing
    Vaba tekst
Kontekst

Fakte ja arvnäitajaid ÜKP kohta pdf - 9 MB [9 MB] English (en)

Kalandust käsitlevad õigusaktid (EUR-Lex)

ELi õigusaktide kokkuvõtted:

 

Uudised
Sustainable Fisheries Partnership Agreements (SFPAs) aim to create a partnership to promote sustainable fisheries, based on the best available scientific advice. Therefore, a Joint Scientific Committee (JSC) of highly qualified scientific experts needs to be established in each SFPA, assuring that management measures are based on the best scientific advice available.
The European Commission has today adopted a key investment package for the Latvian fisheries and aquaculture sector worth almost €184m, including €139m of EU investments.

Ühine kalanduspoliitika (ÜKP)

ELi kalavarude majandamine
Kalurid Iirimaal © Lionel Flageul

Mis on ühine kalanduspoliitika?

Ühine kalanduspoliitika – see on eeskirjade kogum Euroopa kalalaevastike haldamiseks ja kalavarude säilitamiseks. Poliitika, mille eesmärk on majandada ühist ressurssi, annab kõigile Euroopa kalalaevastikele võrdse juurdepääsu ELi vetele ja püügipiirkondadele ning tagab kaluritele õiglase konkurentsi.

Varud võivad olla küll taastuvad, kuid need saavad aja jooksul otsa. Mõned kalavarud kannatavad siiski ülepüügi all. Seepärast on ELi liikmesriigid võtnud meetmeid, et tagada Euroopa kalatööstuse jätkusuutlikkus. Samuti selleks, et kalapopulatsioonide suurus ja juurdekasv ei oleks pikas perspektiivis ohus.

Ühist kalanduspoliitikat hakati rakendama 1970. aastatel ning seda on korduvalt ajakohastatud. Viimane uuendus jõustus 1. jaanuaril 2014.

Mis on ühise kalanduspoliitika eesmärk?

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada, et kalandus ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud ning et need oleksid ELi kodanikele tervisliku toidu allikaks. Eesmärgiks on tugevdada dünaamilist kalatööstust ja tagada kalapüügiga tegelevatele kogukondadele rahuldav elatustase.

Kuigi püüki on oluline maksimeerida, peavad siiski olema kehtestatud asjaomased piirnormid. Me peame tagama, et kalapüük ei kahjustaks kalapopulatsioonide paljunemisvõimet. Praeguse poliitikaga kehtestatakse see, et püügi piirnormid ajavahemikus 2015–2020 peaksid olema säästvad ning pikas perspektiivis kalavarusid säilitama.

Tänaseni ei ole täielikult selge, milline on kalapüügi mõju haavatavale merekeskkonnale. Sel põhjusel on ühise kalanduspoliitika lähenemisviis ettevaatlik ning võtab arvesse inimtegevuse mõju ökosüsteemi kõigi komponentide suhtes. Kalalaevastikke püütakse mõjutada võtma kasutusele selektiivsemat lähenemist püügile. Samuti püütakse järk-järgult välja juurida soovimatu saagi vette tagasi laskmise praktika.

Reform muudab ka ühise kalanduspoliitika juhtimist, andes ELi liikmesriikidele riiklikul ja piirkondlikul tasandil rohkem volitusi.

Ühisel kalanduspoliitikal on neli peamist poliitikavaldkonda:

ÜKP hõlmab ka vesiviljelustkäsitlevaid eeskirju ja sidusrühmade osalust.

Ametlikud dokumendid

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013 , 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ