AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

Kuidas erineb Euroopa 2020. aasta strateegia Lissaboni strateegiast?

Majanduskasv ja töökohtade loomine – koostöö Euroopa tuleviku nimel © EU

Euroopa 2020. aasta strateegia tugineb kogemustele, mis on saadud varasemast strateegiast, arvestades selle tugevaid külgi (õiged eesmärgid seoses majanduskasvu ja töökohtade loomisega – alates 2000. aastast on loodud 18 miljonit töökohta) ning korrigeerides nõrkusi (halb rakendamine ning ELi liikmesriikide vahelised suured erinevused reformi tempos ja põhjalikkuses).

Uues strateegias võetakse arvesse ELi olukorras alates 2000. aastast toimunud muutusi ning eelkõige kohest vajadust taastuda majanduskriisist.

Mida varasemast erinevat pakub Euroopa 2020. aasta strateegia?

1. Uut tüüpi majanduskasv (arukas, jätkusuutlik ja kaasav) saavutatakse peamiselt järgmiselt:

  • kutseoskuste taseme tõstmine ja hariduse ning (elukestva) õppe parandamine
  • teadusuuringute ja innovatsiooni jõuline edendamine
  • arukate võrgustike ja digitaalmajanduse laiem kasutamine
  • tööstuse moderniseerimine
  • energia ja ressursside säästvam kasutamine.

2. Parem haldus, mida toetab:

  • regulaarne ja läbipaistev järelevalve
  • juhtimine kõrgeimal poliitilisel, s.o Euroopa Ülemkogu tasandil.

Komisjon suunab protsessi ja kasutab uusi Lissaboni lepinguga rakendatud vahendeid, nagu soovitused ja vajadusel poliitilised hoiatused, ning tõsiste hilinemiste korral on võimalik määrata ka trahve.

3. Tihedam majandusalane koordineerimine

Euroopa majanduspoliitika koordineerimise uue korralduse (Euroopa poolaasta) raames peavad liikmesriikide valitsused esitama oma aruanded majandusreformide ning majandusliku stabiilsuse ja lähenemise kohta samaaegselt, et tagada oma reformikavade hästitoimiv rahastamine.

Tõhusat ja õigeaegset aruannete esitamist toetavad ka tugev seire Euroopa poolaasta raames, selged ja mõõdetavad eesmärgid (nii ELi kui liikmesriigi tasandil) ning kindel järelevalve.

Üles

Mis on Euroopa poolaasta?

See on iga aasta esimene pool, mil liikmesriikide valitsused esitavad komisjonile üheaegselt oma aruanded edusammude kohta seoses:

Siis saab komisjon anda poliitikasuuniseid ja esitada valitsustele soovitusi enne liikmesriikide eelarvete heakskiitmist. See aitab liikmesriikidel paremini majanduspoliitikat koordineerida, kasutades oma tingimustele vastava poliitika kujundamisel ära ELi ühist majanduskava.

Samuti võimaldab see ELil operatiivselt õppida liikmesriikide arengukogemustest, et kasutada seda ära järgmistes koordineerimistsüklites. Euroopa poolaasta algab iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamisega.

Üles

Mis on iga-aastane majanduskasvu analüüs?

See on komisjoni esitatav aruanne ELi peamiste majandusprobleemide kohta, mis hõlmab soovitusi prioriteetsete meetmete võtmiseks probleemide lahendamisel.

Nendele andmetele tuginedes esitavad ELi juhid oma kevadisel kohtumisel juhised võimalike meetmete võtmiseks.

Üles

Milleks on vaja pikaajalist kava olukorras, kus meil on veel igapäevaseid probleeme?

Käsi asetab euromündi rahakotti © EU

Majanduse taastumine on praegu otsene eesmärk ning EL ongi juba võtnud meetmeid pangandussektori stabiliseerimiseks ja majanduse stimuleerimiseks. Kuid samas peame vaatama ka praegusest kriisist kaugemale.

ELile avaldavad survet konkurents ja demograafilised muutused. Pöördumine kriisieelsele tasemele oleks tagasiminek.

Seega peame nüüd tegema algust meetmete kavandamisega, mis muudavad ELi tulevikus tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Reformid nõuavad aega ning me peame alustama praegu, kui soovime kaitsta oma elulaadi juurde kuuluvaid väärtusi.

Üles

Kuidas tõrjub strateegia kriisist ajendatud soovi kehtestada protektsionistlikum majanduspoliitika?

Tabalukud, üks neist avatud © iStockphoto

ELi liikmesriikide jaoks muudetakse koostöö huvipakkuvamaks, kui seda oleks üksteisega konkureerimine.

See saavutatakse suurema läbipaistvuse abil, et iga riik võiks näha, mida teised teevad. Komisjon koostab igal aastal seirele ja võrdlusele tugineva aruande, milles tuuakse esile eesmärkide täitmine, mahajäämus ja halb rakendamine. Julgustatakse jagama parimaid tavasid.

EL püüab riike suunata tihedamale koostööle, väljastades selleks Euroopa Ülemkogu vahendusel liikmesriikide valitsustele poliitikaalaseid soovitusi. Kui neid ei võeta arvesse või kui liikmesriigi poliitika suund on vale, kasutab komisjon talle Lissaboni lepinguga antud uusi volitusi ning esitab hoiatuse ja viimase abinõuna kohaldab ka karistusi.

Üles

Miks strateegial ei ole oma eelarvet?

Uued euro pangatähed © EU

Raha pillamine ei too probleemidele lahendust. Pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu võti peitub reformides, mis hõlmavad struktuurseid ümberkorraldusi ning muutusi avaliku sektori kuludes.

Kui eelarve on pingeline, on veelgi olulisem suunata nappe ressursse arukama, jätkusuutliku ja kaasava majanduse käivitamisse. See tekitab rohkem käivet ka tulevikus ning vähendab koormust riigi rahandusele.

EL juba rahastabki paljusid programme, mida võib kasutada asjaomaste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks ajavahemikul 2007–2013 on teadusuuringutele ja arendustegevusele eraldatud üle 50 miljardi euro, konkurentsivõime ja innovatsiooni arendamiseks on eraldatud üle 3 miljardi euro ning umbes 7 miljardit eurot on eraldatud elukestva õppe toetamiseks. See kõik on lisaks 277 miljardile eurole, mis eraldatakse samal ajavahemikul regionaalseks rahastamiseks struktuurifondide vahendusel.

ELi liikmesriikide valitsusi kutsutakse üles vaatama üle oma avalikud kulud, et parandada rahastamise kvaliteeti ja tõhusust ning leida vaatamata piiratud rahalistele võimalustele mooduseid investeerimiseks jätkusuutlikku majanduskasvu.

Samal ajal tuleb võtta kasutusele ka uusi rahastamismudeleid (nagu avaliku ja erasektori partnerlus, mis võimendab ELi või Euroopa Investeerimispanga rahastamist jne), eesmärgiga koondada nimetatud sektorite vahendid ning saavutada maksimaalne toime.

Üles

Miks ei kasutata olemasolevaid vahendeid, vaid liigutakse selle asemel uutesse valdkondadesse?

Hammasrattad © EU

Euroopa 2020. aasta strateegiaga mobiliseeritakse kõik olemasolevad ELi poliitikavaldkonnad, vahendid ja õigusaktid, ning rahalised ja koordineerimisalased võimalused.

Konkreetselt tugevdab EL strateegia Euroopa 2020 eesmärkide saavutamiseks mõningaid oma kasutuses olevaid peamisi hoobasid, nagu ühtse turu poliitika (julgustades saavutama suuremat majanduslikku integratsiooni), tööstuspoliitika ja ELi välismajandus ning -kaubandusküsimused.

Üles

Kas stabiilsuse ja kasvu pakt liidetakse Euroopa 2020. aasta strateegiaga?

Kaks metallketi lüli © EU

Ei – Euroopa Komisjonil ei ole sellist kavatsust.

Pakt on oluline vahend riikide rahanduse tugevdamiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks, kuid tal on omad mehhanismid, mis peavad säilima.

Siiski – kuna eelarvepoliitika mõjutab struktuurireforme ning vastupidi, siis peavad stabiilsuse ja kasvu pakt ning Euroopa 2020. aasta strateegia toimima tihedas koostöös.

See on ka põhjus, miks liikmesriikide valitsused peavad esitama oma iga-aastased riiklikud reformikavad ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammid samaaegselt (aprillis).

Üles

Miks Euroopa 2020. aasta strateegias pakutakse meetmeid valdkondades, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusvaldkonda (haridus ja tööhõive)?

Euroopa lipud Berlaymont´ hoone ees © EU

Eesmärk säilitada Euroopa konkurentsivõime on paremini saavutatav, kui koordineerimine toimub ELi tasandil. EL ei sekku nimetatud poliitikavaldkondadesse, vaid kasutab ainult eeliseid, mida tema ülevaadet omav positsioon annab, koostades soovitusi, mis peaksid olema liikmesriikidele abiks.

EL vajab toetust, kuna panused on niivõrd kõrged. Euroopal on vaja tugevat majanduskasvu ja kõrget tööhõivemäära, et säilitada oma sotsiaalkaitse tase (eriti elanikkonna vananemise tingimustes).

See tähendab inimestele oskuste andmist, mis võimaldavad edukust uutes majandustingimustes. Selleks hõlmavad reformiettepanekud ka haridus- ja koolitusstrateegiat.

Üles

Kui suur oli sidusrühmade ja kodanike panus strateegia koostamisel?

Kaks inimest kasutavad valjuhääldit © EU

Eri rühmad nii ELis kui väljaspool seda andsid tagasisidet rohkem kui 1400 seisukoha English näol. See toimus strateegiat käsitlenud 2009. aasta avaliku konsultatsiooni raames.

Vastanute hulgas oli liikmesriikide valitsusi ja kohalikke omavalitsusi, ametiühinguid, ettevõtteid, valitsusväliseid organisatsioone, teadusasutusi, tarbijaorganisatsioone ning umbes 500 üksikisikut.

Komisjon võttis strateegia kujundamisel neid seisukohti ka arvesse English.

Üles