AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

Teema: Euroopa poolaasta

Kõik liikmesriigid on võtnud endale kohustuseks täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning järgida neid ka oma riiklike eesmärkide ja majanduskasvu edendava poliitika raames. Kuid vaid siis, kui kõigi liikmesriikide jõupingutused on koordineeritud ja fokusseeritud, saab neil olla soovitud mõju majanduskasvule.

Seepärast on Euroopa Komisjon seadnud sisse iga-aastase majanduspoliitika koordineerimise tsükli, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. Igal aastal esitab Euroopa Komisjon üksikasjaliku analüüsi ELi liikmesriikide majandus- ja struktuurireformi kavade kohta ning esitab neile soovitused järgnevaks 12−18 kuuks.

Euroopa poolaasta algab siis, kui komisjon võtab vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi (tavaliselt aasta lõpu poole), milles määratakse kindlaks järgmise aasta ELi prioriteedid majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks.


Märtsis väljastavad ELi riigipead ja valitsusjuhid iga-aastasele majanduskasvu analüüsile tuginedes ELi suunised liikmesriikide poliitika kujundamiseks. Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel võetakse iga-aastasele majanduskasvu analüüsile tuginedes kokku:

  • üldine makromajanduslik olukord;
  • edusammud ELi tasandi viie peamise eesmärgi suunas;
  • edusammud seoses juhtalgatustega;

Selle raames esitatakse poliitilised suunised, mis hõlmavad fiskaalseid, makromajanduslikke struktuurireforme ja majanduskasvu soodustavaid valdkondi ning esitatakse nõuandeid nende omavaheliseks seostamiseks.

Aprillis esitavad liikmesriigid oma kavad riigi rahanduse valdkonnas (stabiilsus- ja lähenemisprogrammid) ning reformide ja meetmete valdkonnas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks sellistes valdkondades nagu tööhõive, teadusuuringud, innovatsioon, energeetika või sotsiaalne kaasatus (riiklikud reformiprogrammid).

Mais/juunis hindab komisjon neid programme ning esitab vajadusel riigipõhiseid soovitusi. Soovitusi arutatakse nõukogus ning need kinnitatakse Euroopa Ülemkogu poolt. Liikmesriigid saavad seega poliitilisi nõuanded enne, kui nad hakkavad kinnitama oma järgmise aasta eelarvet.

Viimases etapis, kas juuni lõpus või juuli alguses, võtab nõukogu riigipõhised soovitused ametlikult vastu.

Kui soovitustele ei reageerita ettenähtud aja jooksul, võidakse esitada poliitilisi hoiatusi. Makromajanduslikust ja eelarvelisest tasakaalust ülemäärase kõrvalekaldumise puhul on olemas ka täidesaatev võimalus kasutada stiimuleid ja karistusi.

Ministrite kohtumised konkreetsetes poliitilistes küsimustes on väga olulised seoses vastastikuste eksperdihinnangute, ELi peamiste eesmärkide suunas tehtavate edusammude järelevalve ning strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuste edendamisega.

Vajaliku poliitika rakendamiseks ja laiaulatusliku osaluse tagamiseks tehakse tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja muude ELi institutsioonidega (Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ning liikmesriikide parlamentide, sotsiaalpartnerite, regioonide ja muude sidusrühmadega.

Üles