AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

Euroopa 2020 Eestis

Euroopa Komisjon koostab iga liikmesriigi jaoks riigipõhised soovitused. Nendes dokumentides analüüsitakse asjaomase riigi majanduslikku olukorda ning esitatakse soovitused selle kohta, milliseid meetmeid peaks riik järgmise 18 kuu jooksul võtma. Soovitused on koostatud konkreetselt liikmesriigi probleeme silmas pidades ning need hõlmavad suurt hulka teemasid: riigi rahanduse olukord, pensionisüsteemide reformid, meetmed töökohtade loomiseks ja tööpuuduse vastu võitlemiseks, haridus- ja innovatsioonialased väljakutsed jne. Komisjoni koostatud riigipõhised soovitused võetakse vastu riigijuhtide kõrgeimal tasemel, s.o Euroopa Ülemkogus.

Riigi ülevaade

SKP reaalkasv, mis kajastab majanduse järelejõudmise potentsiaali, jääb pikas perspektiivis eeldatavasti ELi keskmisest kõrgemale tasemele ning riigi rahandus on üks tugevamaid ELis. Eesti potentsiaalne majanduskasv järgnevatel aastatel on siiski tõenäoliselt väiksem kui enne kriisi.

Eesti on teinud 2012. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel teatavaid edusamme, eelkõige piirates eelarve puudujääki 0,3 %-le SKPst, vähendades veelgi töötuse määra, käivitades haridusreformid ja investeerides energiatõhususse. Hoolimata kõnealustest kiiduväärt saavutustest on reformid veel pooleli eelkõige haridusvaldkonnas (kolmanda taseme haridus, kutseharidus ja -koolitus ning keskharidus), invaliidsus- ja töövõimetuspensioni kavade valdkonnas ning energeetikasektoris.

Mõned reformid näivad olevat ebapiisavad, võttes eeskätt arvesse tööturul, vaesuse vastases võitluses, haridusvaldkonnas ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust. Struktuurne tööpuudus on endiselt suur ja peatselt takistavad konkurentsivõimet oskuste tööturu nõudlusele mittevastavus, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui ka kontoritöötajate seas, puudused kohaliku tasandi avalike teenuste osutamisel ning suhteliselt nõrk innovatsioon.

Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitused Eestile lühidalt

Komisjon esitas Eestile viis riigipõhist soovitust, et aidata parandada riigi majandustulemusi. Need kuuluvad järgmistesse valdkondadesse:

  1. Riigi rahanduse jätkusuutlikkus
    Kuigi Eesti riigi rahandus kuulub ELis tugevamate hulka, peaks Eesti järgima struktuurse eelarvetasakaalu reeglit vastavalt aluslepingule ning lisaks sellele muutma siduvamaks kulueesmärgid.
  2. Tööjõu pakkumus ja nõudlus
    Eestis on kõrge struktuurne tööpuudus, eriti kirdeosas ning väheste oskustega tööjõu hulgas. Samas suureneb vabade töökohtade arv, mis näitab süvenevat oskuste ja nõudluse ebakõla. Eesti peaks suunama aktiivset tööturupoliitikat paremini, et rohkem inimesi leiaks uuesti töö.
  3. Haridus, teadus ja innovatsioon
    Oskustega töötajate puudumine jääb Eestis jätkuva kiire majanduskasvu saavutamisel tõenäoliselt takistuseks. Kuigi haridussektori reformimiseks ja elukestvas õppes osalemise tugevdamiseks on käivitatud eri algatusi, tuleb erilist tähelepanu pöörata haridus- ja koolitussüsteemide vastavusele tööturu vajadustega.
  4. Energeetika ja keskkond
    Eesti majandus on väga energiamahukas ning transpordi- ja ehitussektoris ilmnevad lõhed, mille Eesti peab energiatõhususe parandamiseks kõrvaldama.
  5. Omavalituste reform
    Avalike teenuste osutamisel on suur rõhk kohalikel omavalitsustel, kes omavad olulist mõju struktuurse tööpuuduse kõrvaldamisel. Elanikkonnale peab kvaliteetsete teenuste kätesaadavus olema tagatud, olenemata nende elukohast, eelkõige lastehoiu, pere tugiteenuste, tervishoiu ning hariduse ja transpordi osas.

Eesti olukord põhilistes valdkondades, võrrelduna teiste ELi liikmesriikidega


Komisjoni dokumendid