AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

Kaasav majanduskasv – kõrge tööhõivega majandus, mis võimaldab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

Eri värvi materjalid kokku ühendatuna © iStockphoto

Kaasav majanduskasv tähendab järgmist:

  • Euroopa tööhõivemäära tõstmine – rohkem paremaid töökohti, eriti naistele, noortele ja vanematele inimestele
  • igas vanuses inimeste toetamine, et nad näeksid muutusi ette ja tuleks nendega toime oskustesse ja koolitusse investeerimise abil
  • tööturgude ja sotsiaalsüsteemide ajakohastamine
  • majanduskasvu hüvede levimise kindlustamine kõikjale ELis

ELi eesmärgid seoses kaasava majanduskasvuga hõlmavad järgmist:

  1. 1. 2020. aastaks 20–64-aastaste meeste ja naiste tööhõive määr 75%, mis saavutataks töö pakkumisega suuremale hulgale inimestele (eeskätt naised, noored, vanemad inimesed ning väheste oskustega inimesed ja seaduslikud sisserändajad).
  2. 2. paremad haridusalased saavutused, konkreetselt:
    koolist väljalangemise määra vähendamine, et see oleks alla 10%
    vähemalt 40% 30–34-aastastest peaksid omama kolmanda tasandi haridust (või samaväärset)
  3. 3. vähendada vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad

> Kõik ELi tasandi eesmärgid

Üles

Kuidas EL annab tõuke kaasavale majanduskasvule?

Kahe juhtalgatuse abil:

  1. 1. Uute töökohtade ja -oskuste loomise kava
    • üksikisikutele – aidates inimestel omandada uusi oskusi, kohaneda muutuva tööturuga ja muuta edukalt oma karjääri
    • kollektiivselt – ajakohastades tööturge tööhõive määra suurendamiseks, tööpuuduse vähendamiseks, tööjõu tootlikkuse suurendamiseks ja meie sotsiaalmudelite jätkusuutlikkuse tagamiseks
  2. 2. Euroopa vaesuse vastase võitluse platvorm
    • tagab majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse
    • tagab vaeste ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste põhiõiguste austamise ning võimaldab neile väärikat elu ja aktiivset osalust ühiskonnas
    • koondab toetuse inimeste abistamisele integreerumiseks ühiskondadesse, kus nad elavad, koolituse ja abi saamiseks töökoha leidmisel ning juurdepääsuks sotsiaalsetele hüvedele

Piirkondlik areng ja investeeringud toetavad samuti kaasavat majanduskasvu, aidates vähendada piirkondade vahelisi erinevusi ning tagades majanduskasvu hüvede jõudmise kõikjale ELis.

> Kõik Euroopa 2020 juhtalgatused

Üles

Miks Euroopa vajab kaasavat majanduskasvu?

Tööhõive

  • Euroopa tööjõud kahaneb. Seda põhjustab demograafiline muutus – vähenev töötav elanikkond toetab kasvavat mittetöötajate hulka.
  • EL peab suurendama oma üldist tööhõivet: tööhõive määr on eriti madal naiste hulgas (63% naiste ja 76% meeste puhul vanuses 20–64) ning vanemaealiste töötajate hulgas vanuses 55–66 (46% ELis ja 62% USAs ning Jaapanis).
  • Eurooplased töötavad vähe tunde – 10% vähem, kui USAs või Jaapanis.
  • Majanduskriis on toonud kaasa suure tööpuuduse noorte hulgas – üle 21% – ning muutnud töötute jaoks töö leidmise raskemaks.

Oskused

  • ELis on umbes 80 miljonit inimest, kelle oskused või põhioskused on vähesed – nad saavad elukestvast õppest vähem kasu, kui haritumad inimesed.
  • 2020. aastaks on 16 miljonit sellist töökohta rohkem, mis nõuavad kõrget kvalifikatsiooni nig 12 miljonit töökohta vähem, mille puhul piisab madalast kvalifikatsioonist.
  • Uute oskuste omandamine ning nende kasutamine on olulisem kui kunagi varem.

Võitlus vaesusega

  • Isegi enne kriisi oli 80 miljonit inimest, kes elasid vaesusriski piiril, neist 19 miljonit olid lapsed.
  • 8% töötavatest inimestest ei teeni piisavalt, et vaesusest välja rabeleda.

Üles