AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

Majandusjuhtimine

Käsi doominorea kukkumist peatamas © iStockphoto

Kriis tõi paljudes Euroopa riikides esile põhimõttelised probleemid ja jätkusuutmatud suundumused. Samuti ilmnes, kuivõrd palju ELi liikmesriikide majandused üksteisest sõltuvad. Ulatuslikum majanduspoliitika koordineerimine ELis aitab lahendada asjaomaseid probleeme ning hoogustada tulevikus majanduskasvu ja luua töökohti.

Kriisist välja tugevamana kui varem: Euroopa nägemus

Ühtsem kui iial varem: millised on ELi lahendused finantskriisi ületamiseks, kuidas ta kindlustab oma majandus- ja rahaliitu ning kuidas see sillutab teed tugeva poliitilise liiduni.

ELi uus majandusjuhtimine tugineb kolmele peamisele blokile, mis on loetletud allpool:

  • Tähelepanelikuma ELi järelevalvega tõhusam majandusprogramm. See hõlmab Euroopa 2020. aasta strateegia raames kokkulepitud poliitilisi prioriteete ja eesmärke; laiendatud euroala paktis osalevate liikmesriikide täiendavaid kohustusi; ELi tähelepanelikumat järelevalvet majandus- ja fiskaalpoliitika üle stabiilsuse ja kasvu pakti raames, kasutades makromajanduslike probleemide lahendamiseks ettenähtud uusi vahendeid; uut töömeetodit, s.o Euroopa poolaastat, et arutada majanduse ja eelarve prioriteete igal aastal samal ajal.
  • Meetmed euroala stabiilsuse tagamiseks. EL reageeris 2010. aastal riikide võlakriisile, luues liikmesriikidele ajutised toetusmehhanismid, mis asendatakse 2013. aastal alalise Euroopa stabiilsusmehhanismiga. Need meetmed on seotud tingimustega konsolideerida eelarvet rangelt ja viia läbi reforme ning need on lepitud kokku tihedas koostöös IMF-iga.
  • Finantssektori puuduste kõrvaldamise meetmed, mida tutvustatakse allpool.

Järgnevalt keskendutakse ELi uue majandusjuhtimise mõnele peamisele aspektile.


 

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta on iga-aastane kuuekuuline periood, mille raames koordineeritakse tõhusalt liikmesriikide makromajanduslikku ja strukturaalset poliitikat, et liikmesriigid saaksid oma eelarvete koostamise varajases etapis ning oma majanduspoliitika kujundamise käigus võtta arvesse ELi seisukohti.

Euroopa poolaasta koosneb järgmistest peamistest etappidest:

Jaanuaris väljastab komisjon iga-aastase majanduskasvu analüüsi, millega sätestatakse ELi prioriteedid eelolevaks aastaks, et hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Märtsis väljastavad ELi riigipead ja valitsusjuhid iga-aastasele majanduskasvu analüüsile tuginedes ELi suunised liikmesriikide poliitika kujundamiseks.

Aprillis esitavad liikmesriigid oma kavad riigi rahanduse valdkonnas (stabiilsus- ja lähenemisprogrammid) ning reformide ja meetmete valdkonnas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks (riiklikud reformiprogrammid).

Juunis hindab komisjon neid programme ning esitab vajadusel riigipõhiseid soovitusi. Soovitusi arutatakse nõukogus ning need kinnitatakse Ülemkogu poolt.

Viimases etapis kas juuni lõpus või juuli alguses võtab nõukogu riigipõhised soovitused ametlikult vastu.



 

Stabiilsuse ja kasvu pakt

Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjade kogu, millega kutsutakse liikmesriike üles säilitama tugevat avaliku sektori rahandust.

Paktil on kaks suunda.

  • Ennetavad meetmed, et liikmesriigid esitaksid iga-aastase stabiilsusprogrammi (euroala riigid) ja lähenemisprogrammi (muud liikmesriigid) koos oma riikliku reformiprogrammiga. Programmis sätestatakse see, kuidas liikmesriik kavatseb keskpikas ajavahemikus saavutada tugeva riigi rahanduse, ning seda säilitada. Komisjon saab seejärel (juunis, Euroopa poolaasta raames) esitada poliitilisi soovitusi või vajadusel teha nõukogule ettepaneku varajase hoiatuse andmiseks seoses ülemäärase eelarvepuudujäägiga.
  • Parandusmeetmed on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse haldamiseks. Kui liikmesriigi eelarvepuudujääk ei vasta Lissaboni lepingus kirjeldatud 3% nõudele, esitab nõukogu asjaomase menetluse raames soovitusi probleemi lahendamiseks. Soovituste tähelepanuta jätmine võib euroala riikide puhul kutsuda esile karistused.

Stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdatakse praegu mitmete muudatusettepanekute abil, mille eesmärk on:

  • võimaldada parandusmeetmete raames võtta rohkem arvesse võla ja puudujäägi omavahelist suhet, konkreetselt just suure võlakoormaga riikide puhul (kus avaliku sektori võlg ületab 60% SKPst);
  • kiirendada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja muuta liikmesriikidele karistuste määramine poolautomaatseks, rakendades nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust pigem komisjoni pakutud karistuse määramata jätmiseks, kui selle kinnitamiseks;
  • parandada liikmesriikide eelarveraamistikke seoses raamatupidamise ja statistika ning prognoosimise praktikaga.

 

Tegelemine makromajanduslike tasakaaluhälvetega

Viimase aastakümne jooksul on liikmesriigid praktiseerinud eri majandussuundumusi, mis on suurendanud konkurentsivõime alaseid erinevusi ja tekitanud ELis makromajandusliku ebavõrdsuse. Selle vältimiseks tulevikus on komisjon välja pakkunud uue järelevalvemehhanismi, mille abil saaks asjaomaseid probleeme juba varakult kindlaks teha ning korrigeerida. Mehhanismi vahendusel jälgitakse liikmesriikide majandusi tekkivate makromajanduslike tasakaaluhälvete suhtes (näiteks kinnisvaramullid, jooksevkonto kasvav puudujääk või ülejääk või konkurentsivõime langus). Kui liikmesriigid ületavad häirekünnise, viib komisjon läbi põhjaliku uuringu, et analüüsida tasakaaluhälvete võimalikku kahjulikkust. Komisjon esitab siis vajadusel asjaomased soovitused.


 

Laiendatud euroala pakt

Euroala liikmesriikide vahel lepiti kokku täiendav kava koos lisareformidega, nn laiendatud euroala pakt, mis peegeldab nende suuremat omavahelist sõltuvust. Lisaks on paktis otsustanud osaleda kuus euroala-välist riiki: Bulgaaria, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Taani. Paktiga keskendutakse neljale valdkonnale: konkurentsivõime, tööhõive, riikide rahanduse jätkusuutlikkus ja finantsstabiilsuse tugevdamine.

ELi juhid kinnitasid pakti 2011. aasta märtsis. Kõik 23 allakirjutanut on kohustatud rakendama reforme üksikasjalikult. Ülejäänud neli liikmesriiki võivad paktiga soovi korral ühineda. Pakt on täielikult kaasatud majanduse juhtimise uude raamistikku ja sellega võetud kohustused on lisatud asjaomaste liikmesriikide riiklikesse reformikavadesse*.


 

Finantssektori puuduste kõrvaldamine

EL on koostanud uued eeskirjad ja loonud asutused, mille ülesanne on ennetada probleeme eos ning kehtestada finantsvaldkonnas tegutsejatele reeglid ja järelevalve. Töö jätkub konkreetselt selleks, et tagada Euroopa pankade piisav kapitalivaru, mis võimaldab neil tulla toime finantssüsteemi raskustega tulevikus selliselt, et nad suudaksid jätkata tegutsemist ning laenude väljastamist inimestele ja ettevõtetele.

Üles