AA+A++TrükiversioonSaidi skeemRSSRSS

President Barroso teeb ettepaneku pangandusliidu moodustamiseks

Juunis 2012 toimunud Euroopa Ülemkogul arutasid valitsusjuhid ja riigipead ning Euroopa Komisjon ELi majanduskasvu strateegiat, mille raames ühendatakse kohesed meetmed majanduse ergutamiseks ning pikaajaline visioon tugevamast Euroopa Liidust.

Euroopa Parlamendis peetud kõnes tegi komisjoni president José Manuel Barroso ülevaate ELi peamistest meetmetest kriisist väljumiseks ja majanduskasvu tekitamiseks.

Majanduskasv

Euroopa Komisjoni sõnum juunikuisel Euroopa Ülemkogul on selge: majanduskasvu eelduseks on riigirahanduse usaldusväärsus, põhjalikud struktuurireformid ning sihtotstarbelised investeeringud.

Euroopa Ülemkogu peaks kasvualgatuse heaks kiitma. Algatus hõlmab kolme elementi:

  1. struktuurifondide ümberkavandamine kasvu ja konkurentsivõime toetamiseks
  2. Euroopa tasandil investeeringute hoogustamine, suurendades Euroopa Investeerimispanga ja projektivõlakirjade algatuse laenualast suutlikkust
  3. ühtse turu võimaluste täielik ärakasutamine

Tugevam majandusjuhtimine

Teistkordne riigipõhiste soovituste vastuvõtmine 30. mail on näide Euroopa poolaasta poliitikast tegelikkuses.

See on 27 liikmesriigi eelarve ja majandusliku olukorra nn tervisekontroll. Tuvastatud ohutegurite ja tasakaalutuse kõrvaldamiseks pakutakse välja asjaomased meetmed.

Komisjon kutsub Euroopa Ülemkogu üles kinnitama selged riigipõhised soovitused ning mitte andma järele kiusatusele neid lahjendada.

ELi eelarve

Kui kõik nõustuvad sellega, et lisaks struktuurireformidele on majanduskasvuks vajalikud ka sihtotstarbelised avalikud investeeringud, siis peab see kajastuma Euroopa Liidu eelarves.

Mitmeaastase finantsraamistiku kiire vastuvõtmine annaks kohese signaali, et Euroopa on valmis investeerima meie tulevikku ning me suhtume majanduskasvu tõsiselt.

Euroopa Liidu eelarve EI ole nn Brüssseli, ELi struktuuride ega institutsioonide eelarve. See on raha Euroopa piirkondadele, linnadele, üliõpilastele, VKEdele, teadlastele ja paljudele teistele.

Majandus- ja rahaliidu tugevdamine

Pangandusliit

Praegu on hetk integratsiooni süvendamiseks euroalas ning Euroopa Liidus tervikuna.

Finantsintegratsioon on üks valdkond, kus on võimalik kiire edasiliikumine ka ilma aluslepingute muutmiseta, millega saavutatakse suured eelised kodanikele ja investoritele nende kaitse ja turukindluse seisukohast.

Seega on panagandusliidu loomine loomulik prioriteet.

President Barroso peab vajalikuks kahte peamist sammu:

  1. juba koostatud ettepanekute (näiteks ühtsed eeskirjad ja pangakriiside lahendamine) vastuvõtmise kiirendamine;
  2. sügiseks komisjoni koostatud peamiste ettepanekute heakskiitmine. Need hõlmavad näiteks integreeritumat panganduse järelevalvet või ühist hoiuste tagamise skeemi.

Lugege ülevaadet sellest, mis juba on tehtud ning mida tehakse lähimas tulevikus.

Fiskaalliit

Majandus- ja rahaliidu süvendamise ning pangandusliidu loomise täiemahulisi eeliseid saab nautida ainult fiskaalliidu loomise korral.

Mida on vaja teha:

  1. tugineda fiskaal- ja majanduspoliitika tõhusale koordineerimisele Euroopa poolaasta raames, seda muuhulgas ka nn kahepaketilise ettepaneku kiire vastuvõtmise abil.
  2. viimistleda finantsalaseid tugielemente (Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond English ning selle järeltulija Euroopa stabiilsusmehhanism).

Arutada tõsiselt euroala ühiste võlakirjade väljaandmist ja riikide võlakohustuse jagamist nn stabiilsusvõlakirjade näol (vt asjaomast komisjoni rohelist raamatut English).

Poliitiline liit

Sügavam majanduslik ja rahanduslik liit nõuab suuremat usaldusväärsust ja legitiimsust. Ajaloolised otsused tuleb ette valmistada ning kodanikud tuleb kaasata arutelusse.