Title of the document in the language of the document - European Commission

Navigation path

Additional tools

  • Print version
  • Decrease text
  • Increase text



Teie õigused


Euroopa õigusaktidega antakse õigusi ja kehtestatakse kohustusi liikmesriikidele, kuid paljud selle sätted on seotud kodanike ja ettevõtetega, kelle suhtes teatavad õigusaktid on vahetult kohaldatavad. Euroopa õigus moodustab osa liikmesriikide õigusraamistikust ning selle sätete rakendamise ja nõuetekohase kohaldamise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid. Seepärast on igaühel õigus eeldada, et kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide asutused tagavad teie õiguste nõuetekohase rakendamise.

Igaüks võib esitada komisjonile liikmesriigi vastu kaebuse seoses liikmesriigi meetme (õigus- või haldusnormid) või tavaga, kui ta leiab, et need on vastuolus Euroopa Liidu õiguse või selle põhimõtetega. Te ei pea tõendama rikkumise olemasolu. Te ei pea ka tõestama, et kaebuse põhjustanud rikkumine mõjutab peamiselt ja otseselt teid. Vastu võetakse ainult kaebused, mis on esitatud liikmesriigi vastu seoses Euroopa Liidu õiguse rikkumisega. Seetõttu ei saa kaebus käsitleda eravaidlust.

1. Kaebuse esitamine
2. Kaebuse läbivaatamine
3. Riiklikud õiguskaitsevahendid
4. Haldustagatised
5. Kaebuse esitaja ning isikuandmete kaitse
6. Kaebuse esitamine Euroopa ombudsmanile


1. Kaebuse esitamine

Kaebused esitatakse kas kirja, faksi või e-postiga.

On väga oluline, et kaebuse dokumendid oleksid täielikud ja üksikasjalikud. Neis tuleb näidata asjaomase liikmesriigi kohta esitatud kaebuse asjaolud, mis tahes tasandil teie poolt astutud eelnevad sammud, võimaluse piires ühenduse õiguse sätted, mida teie arvates on rikutud, ning Euroopa Liidu rahastamiskavade seos juhtumiga. Kirjalikult esitatud teave liikmesriikides kohaldatavate meetmete või tavade kohta, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, vaadatakse läbi kaebusena ühe kuu jooksul.

Iga Euroopa Komisjoni peasekretariaadile saadetud kirja kohta väljastatakse 15 tööpäeva jooksul kättesaamist kinnitav teatis vastavalt Euroopa heale haldustavale. Saadud kirjade puhul tekkivates küsimustes konsulteerib peasekretariaat asjakohas(t)e talitus(t)ega 15 kalendripäeva jooksul pärast kirja kättesaamist.

Kõik kirjad, mida võidakse käsitleda kaebustena, registreeritakse Euroopa Komisjoni peasekretariaadi keskses andmebaasis.

Iga kirja ja/või kaebust uurivad Euroopa Komisjoni peadirektoraadid ja talitused.

Sama juhtumi kohta mitme kaebuse esitamise puhul registreerib Euroopa Komisjon kaebuse ühe numbri all. lehekülje algusesse

2. Kaebuse läbivaatamine

Rikkumismenetluste puhul võib juhtumi käsitlemine koosneda järgmistest etappidest:


2.1. Teabe kogumine

Kaebuse esitamise järgselt võib osutuda vajalikuks lisateabe kogumine, et teha kindlaks teie juhtumiga seotud asjaolud ja õigusküsimused.

Juhul, kui Euroopa Komisjon võtab ühendust selle liikmesriigi ametiasutustega, kelle vastu olete kaebuse esitanud, avaldatakse teie isik ainult juhul, kui olete selleks andnud selgesõnalise loa.

Vajadusel palutakse teil esitada täiendavaid andmeid.

Euroopa Komisjoni talitused otsustavad pärast asjaolude uurimist ning vastavalt eeskirjadele ja prioriteetidele, mille komisjon on kehtestanud rikkumismenetluste algatamiseks ning rikkumiste menetlemiseks, kas teie kaebusega tegeletakse edasi.

2.2. Rikkumismenetluse algatamine: Euroopa Komisjoni ja asjaomase liikmesriigi ametlikud suhted

Kui Euroopa Komisjon leiab, et Euroopa Liidu õigust on võidud rikkuda viisil, mis on piisav rikkumismenetluse algatamiseks, saadetakse asjaomasele liikmesriigile hoiatus, millega nõutakse temalt omapoolsete märkuste esitamist ettenähtud kuupäevaks.

Liikmesriik peab võtma seisukoha asjaolude ja õigusküsimuste kohta, millel põhjal Euroopa Komisjon on otsustanud algatada rikkumismenetluse.

Euroopa Komisjon võib sõltuvalt asjaomase liikmesriigi vastusest või selle puudumisest otsustada saata liikmesriigile põhjendatud arvamuse, kus esitab selgelt ja lõplikult põhjused selle kohta, miks ta arvab, et Euroopa Liidu õigust on rikutud, ning kutsub liikmesriiki üles viima oma tegevus ettenähtud ajaks Euroopa Liidu õigusega kooskõlla (tavaliselt kaks kuud).

Nimetatud ametlike suhete eesmärk on teha kindlaks, kas Euroopa Liidu õigust on tõepoolest rikutud, ning kui see peaks leidma kinnitust, lahendada juhtum selles etapis ilma Euroopa Kohtu abita.

Euroopa Komisjon võib sõltuvalt vastusest otsustada rikkumismenetlust mitte jätkata, kui liikmesriik esitab näiteks usaldusväärsed tõendid, et ta kavatseb oma õigusakte või haldustavasid muuta. Enamik juhtumeid on lahendatavad sellisel teel.

2.3.Euroopa Kohtu poole pöördumine

Kui liikmesriik ei täida põhjendatud arvamuses esitatud nõudmisi, võib Euroopa Komisjon otsustada anda juhtumi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

Keskmiselt kulub kohtul komisjoni esitatud juhtumite üle otsustuse tegemiseks kaks aastat.

Euroopa Kohtu otsused erinevad liikmesriikide kohtute otsustest.

Menetluse lõppedes teeb Euroopa Kohus otsuse, milles on märgitud, kas on toimunud rikkumine.

Kohus ei saa tühistada riiklikke sätteid, mis on Euroopa Liidu õigusega kokkusobimatud, sundida riiklikku asutust reageerima üksikisiku nõudele ega nõuda, et liikmesriik maksaks kahjutasu isikule, keda Euroopa Liidu õiguse rikkumisega on kahjustanud.

Mis tahes meetmete valiku üle, mis on vajalikud kohtu otsuse täitmiseks, eriti menetluse põhjustanud vaidluse lahendamiseks, otsustab liikmesriik, kelle suhtes otsus on langetatud.

Kui liikmesriik ei täida otsust, võib komisjon küsimuse uuesti kohtusse anda, nõudes karistusmakse kehtestamist liikmesriigile, kuni viimane lõpetab rikkumise. lehekülje algusesse

3. Riiklikud õiguskaitsevahendid

Liikmesriikide kohtute ja haldusorganite esmane ülesanne on tagada, et liikmesriigi ametiasutused täidaksid Euroopa Liidu õigust.

Seetõttu, kui olete arvamusel, et konkreetne meede (õigus- või haldusnorm) või haldustava on Euroopa Liidu õigusega kokkusobimatu, palutakse teid enne kaebuse esitamist Euroopa Komisjonile või sellega samaaegselt otsida kaitset riiklikelt haldus- või kohtuasutustelt (sealhulgas riiklikelt või piirkondlikelt õigusvahendajatelt) ja/või läbi olemasolevate vahekohtu- ja lepitusmenetluste.

Komisjon soovitab teil kasutada kõnealuseid riiklikke õiguskaitsevahendeid nende pakutavate võimalike eeliste tõttu.

Tavaliselt on teil lihtsam nõuda oma õigusi otse ja isiklikult, kasutades riiklikul tasandil kehtivaid õiguskaitsevahendeid, kui komisjoni poolt edukalt algatatud rikkumismenetlustega, mis võivad aega võtta.
Ainult liikmesriikide kohtud saavad anda haldusorganitele korraldusi ja tühistada riiklikke otsuseid.
Lisaks on ainult liikmesriikide kohtutel volitused anda vajaduse korral liikmesriigile korraldus heastada kahju, mille temapoolne ühenduse õiguse rikkumine on põhjustanud üksikisikule. lehekülje algusesse

4. Haldustagatised

Teie toetuseks on ette nähtud järgmised haldustagatised.

a) Pärast Euroopa Komisjoni peasekretäri juures registreerimist määratakse teie kaebusele ametlik viitenumber (nagu on kirjas selle kättesaamist kinnitavas teatises), millele tuleks osutada kogu kirjavahetuse jooksul.
Ametliku viitenumbri määramine ei tähenda siiski, et asjaomase liikmesriigi vastu algatatakse tingimata rikkumismenetlus.

b) Saates esildisi selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle suhtes kaebus on esitatud, peavad Euroopa Komisjoni talitused kinni valikust, mille olete teinud seoses oma isiku avalikustamisega. Juhul, kui te ei ole oma otsusele osutanud, eeldavad komisjoni talitused, et olete valinud konfidentsiaalse menetluse.

c) Komisjon püüab sisulise otsuse (rikkumismenetluse alustamine või kaebemenetluse lõpetamine) vastu võtta kaheteistkümne kuu jooksul alates kaebuse registreerimise kuupäevast komisjoni peasekretariaadis.

d) Kui kõnealune ettenähtud ajavahemik on möödunud, teavitab komisjoni asjaomane talitus teid sellest nõudmisel kirjalikult. Kui asjaomane talitus kavatseb teha Euroopa Komisjonile ettepaneku juhtum lõpetada, teatab ta teile sellest eelnevalt. Komisjoni talitused hoiavad teid rikkumismenetluse käiguga kursis. lehekülje algusesse

5. Kaebuse esitaja ning isikuandmete kaitse

Liikmesriigile esitatakse teavet kaebaja isiku ja tema esitatud andmete kohta ainult kaebuse esitaja eelneval nõusolekul ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele). lehekülje algusesse

6. Kaebuse esitamine Euroopa ombudsmanile

Kui kaebuse esitaja leiab, et kaebuse läbivaatamise ajal on tegemist olnud komisjonipoolse haldusomavoliga, kuna komisjon ei järginud mõnda siin loetletud meetmetest, siis võib ta esitada kaebuse Euroopa ombudsmanile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 24 ja 228.

Ülevaate saamiseks haldusmeetmetest, mis komisjoni on kaebuse esitaja toetamiseks kehtestanud ning millest ta kohustub kaebuse menetlemisel ja väidetava rikkumise uurimisel kinni pidama, on soovitav tutvuda komisjoni teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine” [KOM(2012) 154 lõplik] lehekülje algusesse